13.9.25

Ühisjahtide aeg tulekul.

Aeg muudkui veereb ja ongi asi jälle nii kaugel, et hakkame üha sagedamini kohtuma. Aga enne teeme lühikokkuvõtte sellest, kuidas suvine jahiaeg möödunud on.

Metsseaküttidena oleme olnud edukad. Tänase seisuga on neist saagiks tehtud 107 isendit.

10. septembri õhtul näitasid kärssninad end juba kella poole üheksa ajal. Kuni üks neist saagiks sai.

Foto: Toivo Vaik

Metskitse arvukust on vähendatud kolmandiku ettepandud kohustusest. Sokkusid on maas 25, kitsi 5. Selgituseks neile, kes jahiaegadega kursis pole, et sokujaht algas juba 1.06, kitsedega läks lahti alles 1.09.

Punahirvi on maas 18, neist 1 pull. Kindlasti muutuvad need arvud ühisjahi avapäevaks suuremaks.

Aga me alustame oma suurjahte pisikese eelsoojendusega. Nimelt koguneme esimeseks ühiseks hiilimis-varitsusjahiks 20. septembril kell 5.00 Jahilossi.

KOHTUME ÜHISJAHI AVAPÄEVAL!

17.8.25

Talgutega selleks aastaks kõik. Suurem jahiaeg tulemas.

 Meie jahimehed ei puhka isegi suvel mitte. Mandrimaal möllava seakatku  hirmus on meilgi kärssade elu kibedaks tehtud, maas on neid tänase seisuga 76. Selles liinis käib töö hoolega. Ka sokkudele on säru tehtud, hirvedega läks asi alles lahti, esimesed kaks on juba jahekambris. Just ajujahi tarbeks ongi vaja aegajalt metsateid ja sihte puhastada, teadagi, hirv ei jookse ajust välja, vaid enamasti "lendab". Võsatalgutest on saanud meie üks tugevamatest traditsioonidest, kus osalejaid on alati. Ka seekord oli rahvast parasjagu.

Väge täis rahvas ootab korraldusi.


Selle päeva muljeid jagab blogile Kristel Hani. Ise on ta võtnud osa kõikidest seni toimunud üritustest.

Hommik nagu iga teinegi. Õnneks oli ilmataat meie poolel ja andis tuult ning mõistlikud kraadid töö tegemiseks. Kogunenud oli 15 talgulist. Päev algas plaanide paikapanemisega. Võsaniitjad läksid sihte, saagide ja muude vägevamate lõikajatega mehed kolmanda tee äärt puhastama.

Igat masti lõikajad hakkasid tegutsema.

Tehtud sai Käära poolsest otsast kuni Lümanda meeste sooni, Kopra kurv sai palju laiema vaatevälja. Mehed, kes seal varasemalt kütiliinil olnud, teavad, et isegi looma näha oli juba keeruline, liiati veel siis kui valiklaskmist toimetama peab. Nüüd näeb see välja nagu küttimise peatänav.

Enne ja nüüd...





Peamine tööaegne kaubaartikkel oli puhas joogivesi, seda kulus tublisti. Kulutatud vee hulk on teatavasti pöördvõrdeline tehtud töö hulgaga. Sellest väitest saab aimu, kuipalju kehadest vedelikku välja higistati. Kella kahe paiku päeval said eesmärgid täidetud ja ees ootas kogunemine Jahilossi.

Ükski talgupäev ei lõpe ilma lõunasupita.


Lisaks päevasupile hankis Aarne Mesila Kihelkonna kondiitritelt imemaitsvaid pontšikuid. Omamoodi tegija oli Neeme Sinimeri, tema alustas ja lõpetas päeva nii, et teda ei saadud isegi supile kutsumiseks kätte. Nii visa töömees oli, et ei raatsinud tööd pooleli jätta.

Pilte saatsid Kristel Ja Arne.

UUTE KOHTUMISTENI!

9.7.25

Korralik talgupäev, mil sai ühtteist valmis.

5. juuli oli vihmasegune päev nagu kõik eelmisedki. Paarikümnene jahimeeste punt kogunes Kõrkkülla, et teha valmis mõni uus ja natuke kohendada vanu jahipukke. Metsaistutamise talgud olid juba minevik, nüüd vaja tulevastele jahtidele mõelda. Vana kombainikuur pakkus ilmaüllatuste eest varju. Tegus päev andis nii palju toodangut, et poleks osanud arvatagi. Aga ju siis oli töökas brigaad koos.

Veidi tavatu, aga nõupidamiseks läks seekord väga vähe aega. Küllap sellepärast, et hea projekt oli juba eelnevalt paberil ja pildil.

Madis kinnitas üle ja töö läks lahti!


Olav tassis lauad kohale ehk tegi kaaslastele Kalevipoega.

Kõvemad vennad nagu Riivo ja Margus võtsid postide tassimise vabatahtlikult endale.

Tööd jätkus kõigile, ole sa noor või vana. Kohale toodud erinevat mõõtu naelad said Toivo poolt täpselt neljaks jagatud. Et igale pukile jätkuks.

Aarne käis vahepeal tööriistu juurde toomas.

Kristel: Ma ju ütlesin sulle, et kohale tuleb meie seltskonna tuumik.

Tiit ja Priit kogenud ehitusmeestena olid nii kiired, et vaevu jõudis abitööliste punt neile materjale ette vedada. Õppinud mehed ja head riistad näitasid klassi.

Et silm on sirkel ja nina vinkel, teab Rain Mesila juba esivanemate kaudu. Usalda, aga kontrolli, see jäi koolist meelde.

Jarmut arvas, et kunagi laoti selliselt talutare seinu.

Mis aparaat see niisugune võiks küll olla? Andero kohe peab selles sotti saama.

Aivo ja Peep usinasti tööhoos. Üheksa korda mõõda, üks kord koputa.

Pukki saadeti vanim talguline, et kontrollida, kas üles-alla käik ka libedalt läheb. Läheb küll.

Ennelõunaks oli kaks "perepukki" teeleminekuks valmis.

Kuuri vaja ruumi teha, uus töö ootab! Sarvik aitab.

Supitund käib iga talgupäeva juurde. Ega tühi kott püsti seisa!

Lõunasupp söödud ja siis sai hakata esimesi teele saatma.

No siia ta jääb. Loodame temast küttimisel palju tulu. Vaade igatahes on suurepärane.




















Kokku sai selle päevaga valmis neli suurt nn perepukki. Lisaks said putitamist hulk varasemaid, mis meie seltskonda ausalt juba aastaid teeninud. Kogu päeva jooksul toodetu sai ka paika. Just neisse kohtadesse, kus nad küttimisel eriliselt vajalikud on.

Siinkohal on paslik ära märkida asjaolu, et Gert Aavasalu tegi omad töökohustused klaariks sellega, et värvis üksinda üle meie jahimaja abihoone. Seegi oli päris kõva ettevõtmine, kus töötunde tuli üksjagu ja rohkemgi veel kui vaja olnuks.

Ravi läbitud ja uuesti teenistusse!


Veel on kavas üks ühisettevõtmine enne suurema jahi algust. Nimelt vajavad metsasihid ja -teed võsast puhastamist. Siis on võimalus kõigil neil, kes pole saanud eelmistel talgutel osaleda, oma panus anda. Jälgige info liikumist!

Pilte tegid Kristel Hani ja Toivo Vaik.

KOHTUMISENI VÕSATALGUL!

4.6.25

Tähtsad otsused kinnitatud! Kärla maadel uus ulukiliik!

2024. jahiaasta sai lõpliku punkti ja aastaaruanded kinnitatud. Tegevusaruanne Aarne Mesilalt ja majandusaasta ülevaade Arne Saagpakult pälvisid koosoleku heakskiidu. Väga põhjaliku revisjoni aruande koos paljude ettepanekutega seltsi tegevuse paremaks korraldamiseks esitas Andre Pildre. On, kust edasi minna!

Ka meie seltskond uueneb, kõik päevakorras olnud personaalia sai ühese kinnituse. Tere tulemast meeskonda Ragnar Kane ja Riimo Mesila! Jõudu ja jaksu jahitarkuste kogumisel ja meie traditsioonidega kaasa minemisel liikmekandidaadid Janar Tänak, Joonas Mägi ja Hans Teder!

Seekord läks koosolekul erimeelsusteta. Järelikult on juhatus ja revisjonikomisjon head tööd teinud.


Nüüd aga vahetame teemat. Meedias kuuleme pidevalt huntide ja karude rohkusest mandrimaal. Saarlased on seni hullemast pääsenud ja loodame, et selliseks olukord ka jääb. Hiljuti oli küll kohalikus lehes uudis, et Paikülas olevat hundid hobuseid kimbutanud. Kes usub, kes on aga huntide sellise käitumise osas skeptiline, on iseküsimus. Igatahes on meil hundiküttimise eriluba olemas, kas neid aga püssioptika ette satub, elu näitab. Jahikaamerad igatahes hundipilte kellelegi saatnud pole.

Hoopis teine lugu on aga karuga. Tema on ilmunud Kärla maadele igatahes. Et saada väikest ülevaadet karude tegevusest üldiselt, paneme siiakohta üles valiku Kristeli saadetud karupilte, mille ta on saanud omakorda jahikaaslastelt mandrimaalt. Aga ei jää panemata ka meie oma karu poseerimine.

Leia pildilt karu!


Puusse igatahes!

Kolm karu. Nagu vene muinasjutus.

Läks vist kiireks, ei võtnud kurvi hästi välja.

Katsuge tulla, siin on kõik minu oma!



                                                                                          


Kuradima metssead! Ei tahaks küll, aga ometi peab nendega kõike jagama.

Vaata sina ka, aga ma nägin unes, et üks mesitaru liigub ise meie poole. Äkki tulebki!

Pagan, mesinikel olevat juba karujälgede DNA andmebaas olemas. Peab vist saapad hankima, et mitte vahele jääda.

Kus sa kogu selle aja olid? Magasid, jah?

Kuulake mind ja tehke endale karujahi ajad selgeks! Mis te arvate, miks nad meid pidevalt nii rikkalikult nuumavad? Jahimehed ei tee mitte midagi niisama.

Kas julgebki koputada? Mine tea, mis või kes sealt välja kargab.

Kõigub kangesti, ju peab toetama...

Päike on mõnus.

Peale pikka seilkemist on pesas päris hea olla!

Vahepalaks paneme ühe ehmunud näoga põdra pildi, mille tabas Viivika.

On aeg panna nüüd välja tõestus, et Paiküla-Kitseoja kandis müttab päris ehtne saaremaine karu. Ta on jäänud kaamerasse päris mitmel korral. Kas tema oli see, kes Pihtla meestel pildi peale jäi või on neil seal oma, eks seda näe-kuule edaspidi.



Sellised lood siis täna. Meie metsade elu läheb järjest huvitavamaks. Laimjala kandis jäi kaamerasse ilvesepoeg, šaakal pole enam mingi uudis. Keda järgmiseks kohtab? Seene- ja marjaaeg alles ees, mine tea, kes metsas vastu võib sattuda. Põnev igatahes.

KUI KODUS IGAV, MINE METSA!