Tähtsad otsused kinnitatud! Kärla maadel uus ulukiliik!

2024. jahiaasta sai lõpliku punkti ja aastaaruanded kinnitatud. Tegevusaruanne Aarne Mesilalt ja majandusaasta ülevaade Arne Saagpakult pälvisid koosoleku heakskiidu. Väga põhjaliku revisjoni aruande koos paljude ettepanekutega seltsi tegevuse paremaks korraldamiseks esitas Andre Pildre. On, kust edasi minna!

Ka meie seltskond uueneb, kõik päevakorras olnud personaalia sai ühese kinnituse. Tere tulemast meeskonda Ragnar Kane ja Riimo Mesila! Jõudu ja jaksu jahitarkuste kogumisel ja meie traditsioonidega kaasa minemisel liikmekandidaadid Janar Tänak, Joonas Mägi ja Hans Teder!

Seekord läks koosolekul erimeelsusteta. Järelikult on juhatus ja revisjonikomisjon head tööd teinud.

Nüüd aga vahetame teemat. Meedias kuuleme pidevalt huntide ja karude rohkusest mandrimaal. Saarlased on seni hullemast pääsenud ja loodame, et selliseks olukord ka jääb. Hiljuti oli küll kohalikus lehes uudis, et Paikülas olevat hundid hobuseid kimbutanud. Kes usub, kes on aga huntide sellise käitumise osas skeptiline, on iseküsimus. Igatahes on meil hundiküttimise eriluba olemas, kas neid aga püssioptika ette satub, elu näitab. Jahikaamerad igatahes hundipilte kellelegi saatnud pole.

Hoopis teine lugu on aga karuga. Tema on ilmunud Kärla maadele igatahes. Et saada väikest ülevaadet karude tegevusest üldiselt, paneme siiakohta üles valiku Kristeli saadetud karupilte, mille ta on saanud omakorda jahikaaslastelt mandrimaalt. Aga ei jää panemata ka meie oma karu poseerimine.

Leia pildilt karu!

Puusse igatahes!

Kolm karu. Nagu vene muinasjutus.

Läks vist kiireks, ei võtnud kurvi hästi välja.

Katsuge tulla, siin on kõik minu oma!

                                                                                          

Kuradima metssead! Ei tahaks küll, aga ometi peab nendega kõike jagama.

Vaata sina ka, aga ma nägin unes, et üks mesitaru liigub ise meie poole. Äkki tulebki!

Pagan, mesinikel olevat juba karujälgede DNA andmebaas olemas. Peab vist saapad hankima, et mitte vahele jääda.

Kus sa kogu selle aja olid? Magasid, jah?

Kuulake mind ja tehke endale karujahi ajad selgeks! Mis te arvate, miks nad meid pidevalt nii rikkalikult nuumavad? Jahimehed ei tee mitte midagi niisama.

Kas julgebki koputada? Mine tea, mis või kes sealt välja kargab.

Kõigub kangesti, ju peab toetama...

Päike on mõnus.

Peale pikka seilkemist on pesas päris hea olla!

Vahepalaks paneme ühe ehmunud näoga põdra pildi, mille tabas Viivika.

On aeg panna nüüd välja tõestus, et Paiküla-Kitseoja kandis müttab päris ehtne saaremaine karu. Ta on jäänud kaamerasse päris mitmel korral. Kas tema oli see, kes Pihtla meestel pildi peale jäi või on neil seal oma, eks seda näe-kuule edaspidi.

Sellised lood siis täna. Meie metsade elu läheb järjest huvitavamaks. Laimjala kandis jäi kaamerasse ilvesepoeg, šaakal pole enam mingi uudis. Keda järgmiseks kohtab? Seene- ja marjaaeg alles ees, mine tea, kes metsas vastu võib sattuda. Põnev igatahes.

KUI KODUS IGAV, MINE METSA!

Üldkoosoleku kokkukutsumine

 

Nagu piltki näitab, on käes aeg lüüa täielikult eelmine jahiaasta lukku ja otsustada neid küsimusi, mida saab meie põhikirja järgi otsustada üksnes üldkoosolek. Seega, saame kokku!

Kärla JS juhatus kutsub üldkoosoleku kokku 30.05.2024 algusega kell 19.00  Kõrkküla seltsimajas.

Päevakord:

- Juhataja tegevusaruande tutvustus 2024 a

- 2024 Majandusaastaaruande arutelu

- Revisjonikomisjoni aruanne 2024 a

- SJS liikmemaksu tõusu arutelu, lisaks Kärla JS liikmemaksu arutelu

- Ühistegevusest osavõtt. Seltsi liikmele panna kohustuseks osaleda vähemalt ühel talgupäeval majandusaasta jooksul, kui ei osale, siis tasustada päev, ettepanek 50.- eur.

- Kärla JS särkide teemaga edasi minek, kuidas tellida ja kellelt tellida

- Jahimaja ümbruse heakord koos muru niitmisega Grupp 3

- Uute liikmete ja liikmekandidaatide vastu võtmine. Liikmeks astumas on Riimo Mesila ja Ragnar Kane. Uued liikmekandidaadi avaldused on esitanud Janar Tänak, Hans Teder ja Joonas Mägi

- Talgud - võsa lõikamine ja/või pukkide ehitamine.

Et kõik ettenähtud toimingud ka otsusteks saaksid, peab kokku tulema kvoorum. Ka sel aastal kehtib võimalus vajadusel volitada enda eest otsustama keegi teine seltsi liikmete hulgast. Volikiri võib olla omakäeliselt paberile pandud või edastatud volitaja enda nimeliselt e-posti aadressilt. Saata võib selle kas volitatud isikule, kes selle koosolekule kohale toob või ka seltsi juhatuse liikmele. Siiski soovitame kõigil, kel vähegi võimalik, isiklikult kohale tulla.

NÄEME KÕRKKÜLAS!

Tegime ära!

Maikuu on teatavasti ärategemise kuu. Oleneb, kes teeb, kellele ja mida teeb. Meie pealkiri vihjab sellele, et jahimehed räägivad asjast siis kui miskit tehtud on. Seda alati. 

Tänase loo muljeid jagab Kristel Hani. Temalt on ka enamus piltidest. Pilti tegid veel Arne Saagpakk ja Neeme Õige. Püüamegi täna rääkida rohkem piltide keeles. Need annavad asjast kõige parema ülevaate.

Pealik Aarne tuli kohale varavalges, et koguda lõkkematerjali. Tööpäev algas lõkke süütamisega.

Ega ikka enne alustada saa kui üks põhjalik arupidamine tehtud.

Pika mõtlemise tulemus oli arvamus, et kõigepealt  tuleb maja kolast tühjaks tassida.

 Kristel: Meil oli rahvast täpselt nii palju, et kõigil olid käed- jalad tööd täis.  Kõik leidsid meelepärast ning töö lendas ja samuti aeg. Kui algul tundus, et ei osanud kuskilt alustada siis õige pea sai selgeks, mis kus ja kuidas...lapid märjaks ja vahendid õiges koguses doseeritud läks lahti...oli ülitore ja maja sai seest ja väljast puhtaks nagu prillikivi...samuti maja ümbrus, kuur jne.. lõpp oli nii kena, et võisime endi üle ühked olla...kõige keerulisem on ilmselt sellel, kes esimese jahisaagi töötlemisse toob.  Meil ikka ülitore kamp! 

Iga töö võtab lõpuks võhmale. Ole sa mees või naine, pisku tagumikutoetus on abiks!

Jürgen on kaaslaste tööga rahul. Iseendaga samuti!

Isegi järelvalveteenistus ei leidnud põhjust märkusi teha.

Särab taas. Steriilsus üle kõige!

KOHTUME ÜLDKOOSOLEKUL!

Aeg ei peatu...

Meie hulgast lahkus 89. eluaasta künnisel teenekas Kärla jahimees KALEV TEÄR. Enda sõnul alustas ta jahiteedel astumist koos metsavahist isaga juba viieaastaselt. Tollal sai päris jahimehe õigused kätte kuuteistkümneselt ja siis oli asi otsustatud. Pikk karjäär läbi erinevate võimude muutuste ja pidevate ümberkorraduste lõppes alles tervise halvenemisel paar aastat tagasi. Aga ka siis tuli ta alati välja kui meil mingid muud toimetamised päevakorral olid. Et lihtsalt olla koos omadega.

Kalevil oli fenomenaalne mälu, ta mäletas asju, mis olid juhtunud aastakümneid tagasi. Temalt said alati asjalikku nõu kõik, kes seda soovisid. Tema aegadel on üles kasvanud meie seltsis mitu põlvkonda jahimehi, nende tulgas ka tema poeg Kaido ja tütrepoeg Kristjan. Kalevit on tunnustatud mitmete jahindusalaste autasudega.

Me mälestame Kalevit hea sõnaga ja avaldame kaastunnet kõigile lähedastele.

Jahimeeste taevasse on lisandunud üks uus täht.

Ometi kord jälle koos!

Kärla omade ühistegevus sai jätku 26.aprilli hommikul, mil tuldi kokku, et metsa istutada. Viimasest jahist ja hooaja lõpupeost oli üksjagu aega möödas ning jahirahvas saabunud kevadest erku täis. Ei saa kuidagi mainimata jätta ka seda, et lisaks jahimeestele oldi väljas koos peredega. Ka blogi arvas, et varjusurmast on aeg ärgata ja üks lugu siiakohta kirja panna. Ja muidugi hunnik pilte, mille autorid on Kristel Hani ja Arne Saagpakk.

Kui esimene ehmatus osavõtjate vähese arvu kohta sai pikapeale üha uute tulijate tõttu leevendust, läks lahti elav arutelu, et mis, kus ja kuidas see päev välja nägema peaks hakkama.

Ei jätnud üritusele oma jälge jätmata ka meie jahikülalised. Nimelt saatis Hannes Viiber ühe väikese kopranõre lõhna ja maitsega napsi blogi toimetajale Toivole. Tänutäheks selle eest, et kaugelt saarele tulnud jahimehe tegevus väga südamlikult ja soojalt avalikkuse jaoks esile toodud oli. Tundes aga seda lõhna, mis isegi läbi pudeliklaasi aimatav oli, ei osanud kingi saaja kohe võtta seiskukohta, millal, kuskohas ja mil viisil see vedelik tarbimisse jõuda võiks. Aga tänulikkust üles näidata tuli kindlasti otsekohe!

Hulk tehnikat, mis kaasas, tuli kasutusele võtta. Kärult maha ja tegevusse! Aga mõni masin jäi igaks juhuks ka päikese kätte soojenema ja värsket õhku hingama.

Tehisaru on meie igapäevaellu juba koha leidnud. Abiks skeem telefonist, mis näitab täpselt ära, millise kohe peale istik maha panna tuleb. Andero Saimre seda asja tunneb.

Kuid ega sellepärast veel enda looduse poolt antud aru nurka visata. Kokku leppida tuleb selles, kes kuskohas tegutsema hakkab. Kes augu teeb ja kes taime maha pistab.

Hiljuti suure põhjalikkusega jüripäeva tähistanud Jüri Mesila arvas, et mida vähem siin oma kaasas olevaid arusid piinatakse, seda varem peaks tööga lõpule jõudma. Haaras taimed ja alustas. Taevas tema kohal oli nii sinine-sinine.

Arne Saagpakk tundis oma abilisest väga suurt rõõmu.

Neeme Õige oli eriti kaval. Tema lasi sõbral kõik tüütud kaikad jalust ära korjata.

Inimene pole siiski masin ja peab aegajalt hinge tõmbama.

Kui neid aastaid ees ei oleks...

Parim istutaja sai metsaelanike poolt ka premeeritud.

Kõige rohkem aega võttis aga kokkuvõtete tegemine. Ometi oli ka see vaja ära teha.

Selline see päev sai. Istutamisega olid seotud 23 täiskasvanut, 2 last ka 2 koera. Eelmisel päeval valmistasid istikud ette Ive Mägi, Jürgen Tamm ja Toivo Vaik. Kogu selle koorma oli langile eelnevalt kohale toonud Neeme Õige. Varasem tegutsemine aitas oluliselt istutamise aega kokku hoida. Suur kasu oli kohale toodud ATV-dest, nende abil said kõik 2500 istikut oma õigele kohale transporditud. AITÄH KÕIGILE OSALEJATELE! TÄNU KA ILMAENNUSTAJATELE SUUREPÄRASE KEVADILMA EEST!

Aga see pole veel kõik. Teada on anda veel seda, et uuesti koguneme jahimajja 17.mail kell 9.30. Selleks, et teha meie kinnistul heakorratöid ning puhastada ja steriliseerida meie jahimaja. Veel on aeg küps selleks, et vaadata Kodukorrast järgi, millal toimub igakevadine üldkoosolek.

KOHTUME HEAKORRATALGUL!