Artikkel Kärla Valla Teatajast
Kärla vallas on mittetulunduslik tegevus kulgenud päris hoogsalt. Seni on vallalehes kajastatud peamiselt külaseltside ettevõtmisi, kuid seekord annan väikese ülevaate ühest vallas tegutsevast vanimast seltsist, mis juba mõned aastad tagasi pidas oma poolesajandat juubelit. Juttu tuleb jahimeeste seltsist.
Kärla vallas on mittetulunduslik tegevus kulgenud päris hoogsalt. Seni on vallalehes kajastatud peamiselt külaseltside ettevõtmisi, kuid seekord annan väikese ülevaate ühest vallas tegutsevast vanimast seltsist, mis juba mõned aastad tagasi pidas oma poolesajandat juubelit. Juttu tuleb jahimeeste seltsist.
Kärla seltsis on jahimehi 55 ümber. Täpset arvu anda ei saa, sest see aeg-ajalt muutub. Liikmeid on ka teistest omavalitsustest, sest aastakümnete jooksul on meiega liitunud tublisid kütte ka mujalt. Siiski on hetkel kehtivas seltsi kodukorras klausel, et uute seltsi liikmete vastuvõtmise eelduseks on registrijärgne elamine ja/või kinnisvara omamine Kärla vallas. Oma liikmeskonda ei soovi me kasvada üle 60, sest jahipiirkonna suurus enamat ei võimalda.
Jahimeeste seltsi tegevust juhib viieliikmeline juhatus, seltsi esimees on Tiit Mägi. Tähtsamaid otsuseid võtab vastu üldkoosolek. Kärla Jahimeeste Selts on jahimeeste katusorganisatsioonide Saarte Jahimeeste Seltsi ja Eesti Jahimeeste Seltsi liige.
Kärla jahipiirkond ei kattu Kärla valla territooriumiga.
Osaliselt kasutame me ka Lümanda ja Kihelkonna valda jäävaid maid. Samas Vendise ja Anepesa alad kuuluvad Aste jahipiirkonda ja Vennati küla ning osa Paeverest, Hirmustest ja Kõrkkülast jäävad riikliku jahimajandi haldusalasse. Jahipiirkonnad kehtestab keskkonnaminister ja siin jahimeestel sõna sekka öelda ei lasta.
Jahimeeste peamiseks ülesandeks on ulukite populatsiooni kontrolli alla hoidmine. Selleks eraldab keskkonnaamet vastavalt loendusandmetele suurulukite küttimislimiidid ning annab kohustuse väikekiskjate ja röövlindude ohjes hoidmiseks. Kauaaegse stabiilse tegevuse tulemusel on meie piirkonnas ulukikahjustused viidud minimaalseks, ehkki lõplikult neid vältida pole võimalik. Niikaua kui jahimaadel liigub kasvõi üks metssiga, põder või punahirv, on kusagil näha tuhnimist või kooritud puid. Aga jahinduse eesmärk ei ole hävitada ühtegi olemasolevast ulukiliigist, vaid jälgida looduses toimuvat ja vajadusel sekkuda.
Jahimehe tegevus ei piirdu vaid küttimisega. Üsna palju aega ja kulutusi läheb ulukihooldele. Vastavad ülesanded antakse seltsile kaasa jahikorralduskavaga, mida uuendatakse iga 10 aasta järel. Ulukihoolde alla käivad söödapõldude, söötmisplatside, soolakute, kõrgistmete ja söödahoidlate rajamised, samuti varume loomadele vajaliku lisasööda talveperioodiks. Eelmine talv, mis kahandas märkimisväärselt metskitsede ja metssigade arvukust, näitas lisasöötmise vajalikkust eriti hästi.
Loeme loomad üle
Samuti viivad jahimehed läbi ulukite loendust, nende elupaikade seiret ja peavad arvestust jahimaadel tekitatud ulukikahjustuste kohta. Ikka selleks, et vajadusel koheselt reageerida. Kui mitmetes jahiseltsides käib käärimine maaomanike ja jahimeeste vahel, siis Kärla maadel ollakse heas koostöös. Et see on mõlema poole huvides, näitabki ulukikahjustuste vähenemine aasta-aastalt.
Siin-seal levib ka arvamus, et jahimehed rikastuvad maaomanike arvel, kuid kinnitan, et meie maadel ei ole veel ühtegi jahimeest-rikkurit tekkinud. Kulud on suhteliselt suured, sest tasumist vajavad parajalt kõrged riigimaksud, tuntavad on transpordi- ja pidevad dokumentide uuendamise kulud. Jahivarustuse ja laskemoona hindadest rääkimata. Loomulikult kompenseerib seda mõningal määral jahisaak, kuid rikkaks saamisest on asi kaugel. Enamasti ühendab jahimehi huvi looduses toimuva vastu, sest peale küttimise saab looduses viibimise ajal näha üsna palju seda, mis tavainimese silmale nähtavaks ei saa. Vähetähtis pole ka tore seltskond ja mõnus huumor.
Kuni detsembri keskpaigani käib ajujaht, seega võib nädalavahetustel teede ääres näha punastes helkurvestides jahimehi. Möödasõitjal soovitame kindlasti sõidukiirust vähendada, sest on oht, et teele võib tormata mõni uluk. Veel ütlen seda, et kui kusagil on ulukikahjustusi, võib ühendust võtta ükskõik millise jahimehega. Küll me siis juba isekeskis arutame, kuidas tulemuslikult tegutseda.
Heade soovidega,
Toivo Vaik
Jahimeeste seltsi juhatuse liige
