Kalev Teär on mees, kellel sel aastal täitub 60 aastat jahiradadel seiklemise algusest. Lööb kaasa igal ajal, igal üritusel ja iga ilmaga. On elav entsüklopeedia, kellelt uudishimulik saab teada, kus ja millal ning kelle poolt mingi uluk kütitud on. Üle kõige peab lugu aususest, õiglusest ja vanadest jahitraditsioonidest. Jagab oma kogemusi igaühega, kellele see huvi pakub. On igati abivalmis ja suurte kogemustega jahimees.
Kalevi koduarhiivis on säilinud nii isa kui ka ta enda kõige esimene jahitunnistus.
Kalevist sai jahimees oma isa kõrval, kellega koos mõõdeti metsaradu juba tema lapsepõlveaegadel. Aasta enne ametlikku kinnitust pidi tolleaegsete tavade järgi tulevane kütt jahipidamistes osalema noorjahimehena, mida on jahimeeste keeles läbi aegade nimetatud ka „koeraks” olemiseks. „Koer” käis jahimeestega koos jahil, omandas vastavad teadmised ja oskused. Sellele järgnes eksam ja algas iseseisev jahimeheelu. Kalevi isa Hermann Teär oli ametilt metsamees. Tol ajal käis jahimeheamet metsameheametiga kaasas. Täna võib juba öelda, et jahimehepisikuga on nakatunud Hermann Teäre kolm järgnevat põlvkonda.
Kalevi jahimehest poeg Kaido Teär, kes oma kogult ja olemuselt meenutab tõelist Kalevipoega, on ameti poolest meremees. Kui sadamasse jõutud ja ees ootamas puhkepäevad, on Kaido üsna sageli ka isakodus käimas. Teadagi, millega mehed siis tegelevad. Kaido ei pauguta metsas tühja, kui päästikule vajutab, siis on saakloom ka tabatud. Peab lugu heast naljast ja ei ole ka ise kitsi kilde pilduma.
Kaido Teär: "No sealt ta tuli ja..."
Foto: Kristjan Teär
Ka kaunis hirvetrofee on Kalevil kodus olemas
Foto: Rein Maimann
Kalevi tütrepoeg Kristjan Teär hakkas vanaisaga koos metsas käima Kalevi sõnade järgi juba kuueaastaselt. Palus emal teha kaasa mõned võileivad, pistis põue joogipudeli ja nii mehed looduse rüppe kadusidki. Loomi, linde ja taimi vaatlema. Kristjanil oli lisaks vanaisale onu Kaido näol veel teinegi juhendaja. Neist käikudest sai poiss külge kustumatu huvi jahinduse ja looduses toimuva vastu. See omakorda tekitas vajaduse hakata looduses viibimise ajal kaasas kandma fotoaparaati, et toredaid hetki jäädvustada.
Kristjan on kindel, et selline õige jahimees koos oma saagiga välja näebki!
Foto: Kalev Teär
Praegu kooliteed rühkiv Kristjan teab, et temast saab tulevikus looduse- või metsamees, kelle kindlateks hobideks jäävad loodusfotograafia ja jahipidamine.
Vanad fotod meenutavad:
Fotod on seda väärtuslikumad, mida kaugematest aegadest need räägivad. Esitame siinkohal kaks pilti meeldejäävamatest sündmustest, mis Kärla jahimaadel aset leidnud on. Pildid on pärit Kalev Teäre kogust.
Pilt kõige esimesest tabatud põdrast Kärla jahimaadel. Põdrakütiks kauaaegne metsaülem ja jahimees ning hetkel kõrges vanuses pensionipõlve pidav Kärla Jahimeeste Seltsi auliige Hermann Pahapill (esimeses reas vasakult teine).
Sellel fotol on Kärla kahemeetrimees Heino koos kõigi aegade suurima metsseaga, mis tabati Kärla jahimaadel 1981.a juulis. Pildi taga on selgitav kirje, mis ütleb, et peale sisikonna eemaldamist kaalus uluk 312 kg. Toona oli täpse käega kütt praeguseks juba igavestel jahimaadel uitav Toivo Prants. Jahist võtsid osa veel Kalev Teär ja Voldemar Undrits.
Tekst: Toivo Vaik
