Ülo ise rääkis asjast nii: "Kuulsin, kuidas ajajad lähenesid. Ma ei osanud arvata, et uluk hoopis seljatagant tuleb. Kuulsin mingit oksa raksatust, pöörasin ringi ja umbes 70 meetri pealt ta saagiks võtsingi. Sarveharusid ma lugeda ei jõudnud, ent sarvede kuju nähes taipasin kohe, et tegemist on ulukiga, kelle sarvi me isekeskis nimetame "väärakaks". Eemalt oli näha, et puudu on nii kesk- kui vaheharud. Medalit sealt ilmselt ei tule, ent trofeena täiesti arvestatav."
Lisaks nägime Kandla metsas hundijälgi. Jäljed olid küll vanad ja sulaga laiemaks valgunud, ent täiesti selgelt nähtavad. Tundus olevat neljapealine kari.
Sel jahipäeval läks nii
Aga põdrajaht on lõppenud, küll mina juba tean!
Kui seda metsa ees ei oleks...
