Mõningaid arvamusi seaduse kohta Osooni 27. mai saate keskpaigas, lõik algab 10. minutil (kokku 12 minutit). Saate koostamise ajal uus jahiseadus veel ei olnud jõustunud. Saatelõik sisaldab imelisi looduskaadreid, aga ka lõike ühisjahist ja metssea tabamisest.
Teised selle saate teemad on ka huvitavad, nagu Osoonis ikka.
Saates vihjatakse palju sellele, et praegune metsloomade liigne arvukus on tingitud varasemate loendusandmete vigadest, mida teinud just jahimehed.
Sellest ka looduskahjude hulga kasv, maaomanike rahulolematus ja surve muuta jahinduse senist korda. Kahjuks selle asemel, et vana jahiseaduse põhjal asjad korda ajada, asuti hoopistükkis seadust muutma. Ja mitte miski ei garanteeri, et peale jahiseaduse muutmist jahiloomade seire muutub endisega võrreldes paremaks või küttimislimiitide jagamisel tehakse otsuseid jahimehi kuulates. Jahindusnõukogud peaks eelnevalt tekkinud kitsaskohad tasandama, aga võib juhtuda, et kõik jätkub endistviisi (seda ka positiivsel poolel). Või on maaomanikel metsakahjustusi kirjeldades valjem hääl ja jahimehi ei kuula ikka keegi (ning loomade arvukus langeb järsult). Seda enam, et suurkiskjate küttimise mahtu ei otsusta jahindusnõukogud, vaid nemad teevad ettepanekuid. Mahud antakse siiski riigi poolt nagu ka enne jahiseaduse muutmist oli.
Juba hakataksegi varasemaid vigu ülemäärase jõuga lahendama. 70-100 põdra küttimisnorm lähiaastatel iga jahiseltsi kohta on paras pähkel:
Postimees.ee 26.06.2013 Põtrade arvukust tahetakse oluliselt vähendada
Eks järgmised viis aastat näita, kuidas uus seadus jahindusmaastikku ja loomade arvukust mõjutavad. Poliitmaastikul on selle aja jooksul toimunud mitu valimist. Jahiblogi meeskond soovib jahindusnõukogudelt eelkõige tarku ja arukaid otsuseid! Koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel tuleb kasuks mõlemale poolele.
