SJS-i poolt kolmapäeval korraldatud kotkapäev läks igati korda. Pika mõtlemise peale kõndis selle blogi pidajagi kohale ja tagantjärele mõeldes ei ole üldse kahju ilusa ilmaga õhtust, mida oleks võinud jahipidamise eesmärgil kasutada.
Kuipalju me, jahimehed, teame neist metsasukatest, keda me ei küti? Tunneme merikotkaid ja oskame ära määrata musta toonekure. Kindlasti veel paljutki. Ent kotkaliike leidub Eestis mitmeid ja paljud neist võivad Saaremaale sattuda vaid rände ajal ega ole siin kunagi pesitsenud. Kui näeme metsas kusagile puu otsa sätitud risupesa, siis kas me oskame ära arvata, kelle elupaik seal on? Milliste tunnuste alusel saame väita, et just selles pesas elab näiteks kalakotkas?
Neile ja paljudele muudele küsimustele saime vastused ilma küsimatagi. Loomulikult tekkis elav keskustelu ja igaüks sai rääkida sellest, mida ta looduses liikudes tähele pannud on. Nii mõnigi küsimus, miks oli tol korral just nii või mitte teisti, sai selgituse.
Päris põnev oli meie kuulsa musta toonekure Priidu teekonna uurimine. Satelliitside ja vastav arvutiprogramm koos Priidu selga paigutatud saatjaga tegi selle võimalikuks. Omamoodi põnev oli ka lugu sellest, kuidas Priidu kinni püüti ja talle saatja selga istutati. Oma käega sai kaaluda einevate saatjate raskusi, uurida mitmesuguseid linnurõngaid ja saada selgust, mida sellel olevad värvid, tähed ja numbrikombinatsioonid tähendavad.
Tundideks naelutas seltskonna laudade taha videoesitlus otse linnupesade kõrvalt. Õhtu jooksis vaikselt öötundidesse, kuni jahimeeste kaasad mures olles helistasid, et kas on midagi juhtunud, et mees magamamineku ajaks koju jõudnud pole. Aga see kõik oli lihtsalt nii põnev, et aja lendamist enam keegi ei märganud.
Iga osaleja sai kaasa väikese brošüüri "Kotkad ja must-toonekurg Eestis". Lisaks taskumärkmiku mõõtu "Suurte risupesade välimääraja", mille lehed on plastist ja seega kinnitavad metsa kaasa võtta isegi märja ilmaga.
Suur tänu korraldajatele ja esinejatele! Kes ei saanud osaleda, see saab vaid kahetseda.
Fotod: Toivo Vaik
Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka sh ka kuus liiki kotkaid. Must-toonekurg ja kõik kotkad on Eestis rangeima kaitse all.
Leitud suurtest pesadest tuleb teatada keskkonnaametile. Lisaks ministeeriumile tegelevad kotkaste kaitsega Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi (www.kotkas.ee). Euroopa Liidu programmide toel lisaks põhieesmärkidele informeeritakse ka üldsust kotkaste tegevusest ja olukorrast (nt projekt EAGLELIFE 2004-2009).
Hiljuti lõppenud Eesti ja Läti ühise projekti ESTLAT Eagle projekti "Kotkad riigipiire ei tunne" tuules toimuvad teemaõhtud üle Eesti.
Leitud suurtest pesadest tuleb teatada keskkonnaametile. Lisaks ministeeriumile tegelevad kotkaste kaitsega Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi (www.kotkas.ee). Euroopa Liidu programmide toel lisaks põhieesmärkidele informeeritakse ka üldsust kotkaste tegevusest ja olukorrast (nt projekt EAGLELIFE 2004-2009).
Hiljuti lõppenud Eesti ja Läti ühise projekti ESTLAT Eagle projekti "Kotkad riigipiire ei tunne" tuules toimuvad teemaõhtud üle Eesti.
