Kes meil salaja külas käivad?

Ega me omagi täpset ülevaadet, kes meie õuedel ilma luba küsimata ringi luusivad. Mõned jätavad oma jäljed maha, nagu näiteks mägrad, kes mulla seest ussikesi otsivad. Olen mäkradega "sõda" pidanud juba oma kolm aastat ja ei saa ennast veel täielikuks võitjaks kuulutada. Ikka ilmub aegajalt mõni isend kõige ootamatumal ajahetkel ja kraabib muru põhjalikult segi. Tavaliselt on sõbralt laenatud kastlõks just sel ööl olnud "vabas vahetuses". Pane püünis üles, siis rikneb sööt ja mitte kedagi selle vastu huvi ei tunne.

Nii ma hakkasingi oma lõksu hoidma pidevas töös. Ja tulemus on üsna üllatav, et ma sellist "loomaaeda" enda teadmata pidanud olen. Panen mõned pildid ajatusse ritta, kuid annan teada, et rebane läks lõksu just sel päeval, mil seda lugu kirjutan. Järgnevalt mõned minu kutsumata külalised:

Lisaks puuri pirniga maiustama läinud lihasööjatele, on mu koduõues kaamera ette jäänud ka muid soovimatuid külalisi. Kevadel ehitusjäätmeid kokku korjates sattusin rästikupere peale, pildile jäi ema, neli poega lidusid enne laiali, kui kaamera tuua jõudsin.

Ei saa kuidagi mööda ka minu õues üles kasvanud jänkupoisist, kes oma "lapsepõlve" veetis meie lillepeenras. Aga temast olen juba varem kirjutanud.

Niisiis, head Kärla jahimeeste blogi lugejad? Kas teie teate, kes teie hoovides ringi jalutavad ilma teie käest luba küsimata?

Oma loomastikku tutvustas nii sõnas kui pildis blogipidaja Toivo Vaik.