Kui asi hakkab minema juba rahaliseks, siis selgub, et jahimeestel ressurssi napib. Jahipidamine iseenesest on juba kulukas hobi, mis siis veel võimalikest tuhandetesse eurodesse ulatuvatest nõuetest rääkida. Talumees on öelnud õieti, et peaks olema loodud fond sarnaselt liikluskindlustusega, millest siis kahjunõudeid hüvitatakse.
Seega meie, Kärla jahimehed, oleme toiminud õigesti, sest eelmisel kevadel loodud ulukikahjustuse fondi raha juba tasapisi koguneb. Ainus lootus on see, et suudame ulukite arvukuse hoida tasemel, kus märkimisväärsed kahjustused puuduvad. Fondi loomisega oleme endale tasapisi seljatagust kindlustama asunud.
Uute liikmete vastuvõtmisel oleme lähtunud põhimõttest, et meie jahipiirkonnas olevate maade omanikud võetakse seltsi liikmeks eelistatult. Seega on kõigil maaomanikel võimalus meie meiega liituda. Tuleb vaid läbida koolitus, soetada relv ja anda ka enda panus kahjustuste vähendamisele.
Loe Saaremaa esimesest ulukikahjustuse nõudest:
http://www.saartehaal.ee/2014/11/27/talunik-tahab-jahimeestelt-huvitist/
Kahjustused Saatu metsa männinoorendikul
Fotod: Toivo Vaik
Ülevalpool on näha paar fotot kahjustustest meie jahimaadel. Ent nende tekkides sai kohe kasutusele võetud meetmed ja sellest piirkonnast kütiti sel hooajal kolm põtra. Kas sellest piisab, näitab aeg. Kindlasti hoiavad meie jahimehed neil kohtadel pidevalt silma peal.
Põdraküttimise hooaja lõpuni on jäänud vaid napp paar nädalat. Seda aega tuleb kasutada efektiivselt, et metsakahjustused viia miinimumini.
