Jaan oli tagasihoidlik mees, kuid jutupuhumise hetketel tuli temalt alati häid kilde. Ka mäletame teda kui osavat uluki nahastajat ja lihaportsude meistrit. Jaan ei istunud peale jahi lõppu käed rüpes, ta oli agaralt uluki lihakeha töötlemise juures ametis.
Jaan ei jätnud meie seltsi endast tühja kohta. Tema pojast ja pojapoegadest on samuti saanud tublid ja väärikad jahimehed, kes on kindlasti osa oma tarkustest omandanud elukogenud jahimehelt.
Selts jääb Jaani leinama. Soovime, et igal sügisel, kui algavad ühisjahid, jälgiks ta meid taevastelt jahimaadelt ja aitaks siinsele maisele jahiõnnele kaasa. Meenutagu see küünlaleek jahiradadel ühiselt veedetud aegu.
