7. november saatis vihma. Järgmine jaht 14. novembril.

Viimasel ajal on meie maadel hakanud domineerima metssead. Tundub, et keegi või miski on nad mujalt ära peletanud ja saatnud muidu suhteliselt rahulikule Kärla jahimaale. Põhjuseks võivad olla ringiliikuvad hundikarjad, kes sunnivad sead suurtesse karjadesse kogunema. Eks see kant hakka siis rohkem kannatama, kus sellised suurkarjad liikuma hakkavad. Seatempudest on viimasel ajal rohkeid märke Kirikuküla, Paiküla ja Kuuse küla lähiümbruse maadel. Seetõttu võeti päeva suund nende piirkondade "läbiraputamisele".

Nagu ikka, algab päev ajude paikapanemisega

Raputamine oli põhjalik. Kuid pealelõunaks oli selge, et metssigu ei leidu ei Karujärve Taemäe poolsetes roosikes ega Paiküla ja Kirikuküla ümbruse metsades. Selle kandi ajudes ei nähtud seapoegagi, laskmisest rääkimata. Ometi on kahjustused kõikjal näha. Kas on osavad loomad varjunud lähedal asuva omaniku metsa, kes on oma maadel jahipidamise rangelt ära keelanud? Sellele küsimusele ei oska jahimehed vastata, sest keelatud alale me oma jalgu tõsta ei tohi. Küllap loomad aru saavad, kus neid ei kimbutata, just seal saavad nad enne öiseid rüüsteretki rahulikult redutada.

Ilm hakkas pealelõunat vihmale kiskuma. Siiski otsustati teha veel aju Kuuse küla tagustes metsades. Sealkandis on ka üks ühiskasutatavatest jahipukkidest, mis sai suvel jahimaadele mitmesse kohta üles pandud.

Jahijuhataja Aarne Mesila lubas pukki ronida ja ühe hirvepulli küttida. Meest sõnast, härga sarvest, muigasid teised. Kuni raadiojaamast kostus ajus oleva Kristeli hääl: "Suur ilus hirvepull jookseb ees ja läheb Aarne Mesila suunas." Tundus küll naljaheitmisena, ent peagi kostnud tabamismotsuga pauk rääkis iseenda eest. Kohe järgnes ka Aarne teade: "Hirvepull maas." Sellega oli järjekordne jahipukk sisse õnnistatud.

Lubadus on täitmiseks ja peagi on Aarnel kodus üks trofee seinal rohkem

Et uluk oli maha kukkunud langi kaugemasse serva, kus kändude vahel vaid "kuukulguritest" mahajäänud rööpaid näha sai, võis looma väljatassimine üsna vaevarikkaks osutuda. Ent kui seltskonnas on kasvõi üks "Niva", ei ole ka sellisel maastikul mitte midagi võimatut.

Toivo Vaik eelmisel sajandil konstrueeritud "venelase" võimeid näitamas

Üks, kaks ja korraga!

Saagiks langenud uluki viimne teekond algas Martin Leedo uhke "ameeriklase" kastis

Fotod: Kristel Hani

Aga meie jätkame! Järgmiseks ajujahiks koguneme 14. novembril kell 9. Toimuma saab ka hommikune hiilimisjaht, mille tingimused samad kui eelmistel hommikutel. 
Ei saa jätta mainimata, et taas laseme nii hirve- kui põdralehmal minema jalutada! 
EDUKAT JAHTI KÕIGILE!