Miks peab inimene ennast piinama ja käima hirvejahil hilisõhtuses hämaruses või tõusma voodist tükk aega enne päikesetõusu? Nii arvas
Jaanus Saarem kui ta kuulis hirvede möirgeid päise päeva ajal ning seadis sammud nende suunas. Tulemus on allpool oleval pildil, südamepaugu sai hirvepull, keda meie kutsume omavahelises keelepruugis ragulkaks.
Samas on blogijal teada, et hirvepulle, lehmi ja vasikaid on langenud veel. Kuid ei ole teada, miks blogisse pilte ja kirjeldusi jahiseiklustest laekunud ei ole. Ilmselgelt on meie jahimehed liiga tagasihoidlikud.
Edukas kütt, tema energiline abiline ja saakloom
Foto: Toivo Vaik
