PÜHADETERVITUS

KÄRLA JAHIMEESTE SELTS SOOVIB HÄID PÜHI KÕIGILE KOLLEGIDELE-JAHIMEESTELE, JAHINDUS- JA LOODUSHUVILISTELE, MAAOMANIKELE, ÄRIPARTNERITELE JA MEIE BLOGI SUUREPÄRASTELE LUGEJATELE-VAATAJATELE!

TULGU AASTA 2018 MEILE KÕIGILE TEGUS JA RÕÕMUDEROHKE!

2017.aastaks kõik!

Siinkohal saab silmas peetud ühisjahti. Anname puhkust ja metsarahu nii ulukitele kui iseendale. Et igal laupäeval ei kostuks metsadest hüüdeid, pasunahelisid ega jahikoerte klähvimist. Lärm võib ka metsas ekslevaid kuuseotsijaid hirmutada.

Mis ei täheda aga seda, et need, kellel veel aasta lõpuni kehtivad jahiload taskus, ei tohiks väljaspool jõulurahu üksinda või väikestes gruppides jahti pidada. Samas on teada anda, et küttida jäi lisaks veel põdrapull ja põdravasikas.

Pühapäevase ühisjahi ainukese saagi sai Reimo Prants, ehkki igat liiki saakloomad end siin-seal ilmutsaid

Foto: Toivo Vaik

NÜÜD TÄHELEPANU! Kõigile teadmiseks, et esmaspäevast (11.12) kuni reede (15.12) õhtuni on võimalik  neid küttida. Põtrade küttimise load on Jürgeni käes, seega eelnevalt tuleb temaga ühendust võtta. Saak läheb teadagi ühiskassasse. Nii et kui on põdrajahile soovijaid, andke Jürgenile teada!

Täname kõiki selle hooaja ühisjahis osalenuid ehk neid, kes riigi poolt pandud laskekohustusi täita aitasid. Ka neid, kes varahommikustel või hilistel õhtutundidel üksikjahiks antud ulukid ära küttisid. Kindlasti kohtume veel 2018.aasta jaanuaris hirvejahil, sest hirvepopulatsioon vajab jätkuvalt piiramist. Selleks tuleb vaid blogi jälgida, kuhu kõik meie teadaandmised kirja pandud saavad.

Nagu pildilt näha, on vedaja alati valmis niipea kui saakloom tabatud saab...

Foto: Sven Mägi

Kristel saatis veel paar pilti ilmestamaks meie viimaseid selle aasta ühisjahte. Kahetses, et ei teinud pilte eilsest Mustjala maantee äärsest jahist, kus vesi kohati nii sügav oli, et täitis isegi ajumeeste taskud, saabastest ja muudest riietuse soppidest rääkimata.

Need Kristeli pildid on siinkohal välja pandud.

Ajusse minek! Häid lambaid (jahimehi) mahub palju ühte lauta (autosse)

Avastus Karujärve lähistelt, kus keegi käib aegajalt õrrel istumas, kasutades sinna ronimiseks megaredelit

Pühapäeval jahile!

10.12.2017 kell 10 on ühisjaht. Varahommikul enne kogunemist hiilime-varitseme hirvelehmi ja vasikaid ning põdrapulle ja vasikaid. Jahijuhataja Jürgen Tamm. Olge kohal!

Kristel lubas tulla, tule sinagi!

Foto: Toivo Vaik

Laupäevast jahipäeva võiks nimetada Taivo-Toivo-päevaks. Nimelt varahommikusest hiilimisest ilmus seltskonna kogunemisele Taivo Villak kütitud hirvepulliga.

Niipea kui meremees maale saab, tuleb ta jahile ja leiab otsekohe saaklooma

Foto: Toivo Vaik

Esimene aju sai tehtud Hallivälja taga pärapõrgus, kus me just väga sageli käinud pole. Vett ja vilet oli seal palju nagu hirvigi. Aga raadiojaamast kostus vaid ajust tulevaid teateid, palju hirvi tagasi läks. Läksid ajust läbi ja sinna jäid, isegi aju taga olevad kütid neid näha ei saanud.

Vahetult enne aju lõppu ilmus parema külje pealt kolm hirve ja sealt tabas ühe Toivo Vaik. Peale pauku tuli raadiojaamast kommentaar, et see lask läks küll loomale pihta, sest tundus nagu oleks vana ZIL-i uks  kinni löödud. Ilmselgelt oli kommenteerija kursis aastakümneid tagasi ringi sõitnud tehnika markidega.

Toivo saak tõmmati tee kõrvale läbi "suurjärve", mille põhja jäi Madis Metsa auto numbrimärk

Foto: Kaido Teär

Teine aju oli taas saagirikas. Tegijaks oli jällegi Taivo Villak, kes küttis suure põrdapulli. Juhtus aga nii, et saakloomal oli peas küll uhke seitsmeharuline, ent seda vaid ühel poolel. Teine pool oli kusagile metsa maha heidetud. Eks nüüd jääb kütil üle leida sobiv aeg ja see metsatukk läbi kõndida ja sarve paarimees üles leida.

Ka ainsam sarv seisis peas täpselt niikaua kuni pilt ära tehtud sai, siis langes seegi

Foto: Timo Jõeäär

Päeva viimsest ajust küttis Madis Mets metssea. Seajaht teadagi on muutunud varasemast jahimehe igapäevatööst harulduseks, ometi oli neid selles kohas terve kari.

Labor selgitab notsukarja tervise, alles siis selgub jõuluprae saamise võimalus

Foto: Timo Jõeäär

ESMASPÄEVA ÕHTUKS SAABUS RÕÕMUSÕNUM, ET METSSIGA OLI KATKUVABA! JÄRELIKULT LOOTUST VEEL ON.

Täiendav teade ühisjahi kohta

Saabuv nädalavahetus on viimane, mil saab ühiselt põtru jahtida. Sellega seoses on meil kavas ühisjaht 9.detsembril, VAJADUSEL ka 10.detsembril. Mõlemal päeval kogunemine kell 10. Küttida on põdrapullid ja vasikad. Eelnevalt saab ka hiilida-varitseda varem kokkulepitud viisil.

NB! 10.DETSEMBRIL TOIMUB ÜHISJAHT VAID JUHUL KUI EELMISEL PÄEVAL PÕTRADE KÜTTIMISKOHUSTUST TÄIS EI SAA. 

Kes laupäeval tulla ei saa, võtku peale jahti ühendust esimehega. Siis selgub, kas pühapäevane jaht toimub või mitte.

Seega, laupäeval kõik jahile, et pühapäeval puhkust nautida!

Igaühel oma töö ...

Foto: Toivo Vaik

Eelmise laupäeva pildiseeriast jäi teenimatult maha Priit Kuus koos oma saakloomaga, sest pilt ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Parandame nüüd selle vea. Aga ilus trofee ja tubli lask täpse käega kütilt. Meelitagu see pilt meid jahile! 

Foto: Tiit Ennemuist

Esimene lumine jahipäev

Eile küll mingit erilist lund polnud, ometi oli maapind kogu päeva meeldivalt valge. Täpselt selline kui jahimehel vaja. Ei mingit sumpamist, ometi on kogu fauna endast maha jätnud hulga kirju. Selliselt, et aru saada, kes mis paigus elab.

Juba esimesse ajusse minnes olid Lagenõmmes jäljed, mis viitasid jahimeeste kõige suuremate konkurentide olemasolule kohapeal

Foto: Toivo Vaik

Et keegi ei arvaks, et taksijälgedega püütakse blogihuvilisi nörritada, selle tõestuseks sai hundi jälje kõrval demonstreeritud inimkätt

Foto: Kristel Hani

Aga kui kirjeldada jahipäeva, siis võib taas nentida, et poole selle päeva saagist tuli seltsi naispoolelt. Hirvepulli küttis Aarne Mesila ja põdravasika Kristiina Maria Lõoke. Aarne trehvas oma pulliga varahommikul põllumehe silorullide lähistel, seega on ühele maaomanikule vähemalt selle looma poolt tekitatav kahju ellimineeritud.

Aarne ilmus hommikusele kogunemisele juba koos saakloomaga

Foto: Toivo Vaik

Suurema osa nädalast pealinnas veetev Arne Saagpakk asus jagama sealt kaasa haaratud trofeemedaleid ja -diplomeid. Neid aga ei jagunud mitte kõigile soovijatele, vaid ikka neile, kes väärt trofee küttinud olid. Lohutusringis said kõik osalejad aga 2018.aasta jahikalendri omanikuks

Foto: Kristel Hani

Taas sai nenditud, et hirveuputus pole meil veel üle läinud ja seda ulukit jätkub. Kuna päev oli aga pühendatud peagi lõppeva põdrahooaja kohustuse täitmisele, siis selliselt püüti ka aega täita. Hirvedega on meil teadagi võimalik jännata veel uue aasta esimese kuu lõpuni.

Kristiina oma päris esimese põdrasaagiga: "Lõpuks ometi ..."

Foto: Timo Jõeäär

Aga kuna kõigil on külmikud mitut liiki ulukilihast tehtud toodangut täis, otsustati seekord loomadelt nahk maha tõmmata ja saak lihaks teha. Järgnes ligi paar tundi tööd mõnusa aasimise keskel. Sellised me kord juba oleme.

Lisaks küttimisele sai Kristiina suurepäraselt ka põdravasika nahastamisega hakkama. Meestel oli selle võrra kergem, eemalt sai vaid mõned õpetussõnad teele saadetud

Foto: Toivo Vaik

Koju minnes jäi vaid tõdeda, et hundiprobleem on meil päris tõsine ja tuleks vaid lund, et võsavillemitele tõsist säru teha saaks. Vastasel juhul on suvel lambakarjades jälle häda käes.

Aga põdrajahi hooaja lõpp läheneb kohutava kiirusega. Viimaseks ühiseks põdrajahiks koguneme 9.detsembril kell 10. Hommikusest hiilimisest võib küttida põdravasikat ja -pulli. Loomulikult kütime ka teisi lubatud saakloomi. Hirvedest on eelistatud lehmad-vasikad. Ka metssiga, hunt, šaakal, rebane, kährik. Tööd jätkub.

Õhtupoole näitas Taivo Villak, kuidas metskitsele juurde hiilida ja see ilma pauguta saagiks võtta. Kanged mehed need Kärla jahimehed!

Foto: Priit Kuus

Kõik me oleme aegajalt kuhugi teel. Me tahame jõuda kohale, sinna, kus meid keegi ootab. Käes on kõige heitlikemate ilmade aeg, mida Eestimaa kliimas kohata võib. Kord on teed libedad, kord head, kord märjad, kord täis salakavalat musta jääd. Praegune märksõna on muutlikud teeolud. Soovime kõigile turvalist kohalejõudmist!
Kaunist pühade-eelset aega!

Foto: Kristel Hani

KOHTUME JAHIL!

Nelja pulli päev

Kadripäevane jahikäik sai saatuslikuks neljale isast liiki ulukile. Hirvepullide saagiks saamisel said otsustavaks Priit Kuus ja Janis Niit.

Sel ajal kui seltskond Jürgeni ja Terri abiga põtra jälitasid, hakkas Janisel igav ja ta küttis ajaviiteks hirvepulli

Kohe sai täpne kütt ka käepigistuse ja kuuseoksa vanemalt jahikaaslaselt Bertilt

Suure põdrapulli küttis Toivo Vaik ja väiksemat tabasid korraga Endel Heinla ja Aarne Mesila. Kuna loom suutis vaatamata kahele tabamusele liikuda veel mõnisada meetrit, olid tabamise lõppakordis tegevad Jürgen Tamm ja alati töökas Terri. 

Ka Jürgen ja Terri jõudsid oma töö lõpule viia

Fotod: Kristel Hani

Toivo tabatud põder sai üsna pika ATV sõidu

Foto: Jürgen Tamm

Terri jõudis oma pool kilomeetrit jälitada ka Toivo lastud pulli, kes oli aga jälitaja kohalejõudmise ajaks juba põtrade Valhallasse ära läinud. Looma väljatoomiseks läks vaja masina jõudu ning seda ostutas Tiit Mägi oma ATV-ga.

Jahiplatsil pandi paugutajad ritta ja asuti küttimise kohta aru pärima.

Kuna kolmel pullil olid sarved, siis sai selgeks, et kütitud olid õiged loomad. Toivo pulli kallal käis tõsine aasimine, kuna suur loom oli jõudnud oma sarved juba eelnevalt heita. Kohalikud eksperdid nõudsid üha valjuhäälsemalt poeskäimist, sest nende arvates olevat loom enne küttimist kandnud vähemalt seitsmeharulisi kühvelsarvi. Seega eksperte kuulates puhas "kuldmedal", kuid see jääb ilmselt leidsarvede otsijatele. No nali naljaks, kuid päris pisikesed sarvekännad küti enda arvates medalisarvi ei kandnud. Vaidlus väga teravaks siiski ei läinud, meil on sõbralik aasimine igal jähipäeval aukohal.

Päeva lõpul otsustati kogu kohalolev seltskond pildile panna, sest ega siis kütid ilma ajajate ja teiste abilisteta hakkama saa. 

Fotod: Alar Aavasalu

Aga ega me jäta, sest põtrade kohustuse täitmisele oleme päris lähedal. Järgmiseks ühisjahiks koguneme 2.detsembril kell 10. Enne hiilime-varitseme põdrapulli, põdravasikat ning kõiki liiki hirve ja metskitse. Ka metssiga ja hunti, kuid et neid tabada, peab ikka eriline vedamine olema. Aga mine tea.

KOHTUME JAHIL!

Novembri keskpaik möödas

Põdrajahi lõpuni on juba vähem kui kuu. Vesine suvi ja sügis on jahipidamisele tekitanud takistusi ja mitte ainult põllumehed ei ole suure veega hädas. Aga töö tuleb kõige kiuste ära teha, sest jahimehed ei saa oma hädaga pöörduda Euroopa Komisjoni poole, et saada ebasoodsa ilmastiku tõttu jahitoetusi.

Mis hakkab silma on see, et metsad on seeni täis. Kel viitsimist, võiks neil aladel, mis vee alla kadumata, oma kukeseene varusid täiendada. Igatahes tasub kaaluda. Selle tõestuseks olgu siinkohal välja pandud foto murumunast, mille suurusest saab aimu sellele asetatud tikutopsi järgi.

Siit saaks küll päris korraliku kõhutäie tervele seltskonnale

Foto: Sven Mägi

Tänase vesise ilma ainukeseks saagiks jäi põder ja selle küttis Janis Niit. Mees oskas põdrakarja seest valida välja isendi, kelle küttimises kokku lepitud oli.

Janis: "Kui ma nüüd hästi järele mõtlen, siis tuleb välja, et ma pole viimasel kahel aastal põtra küttida saanudki."

Foto: Toivo Vaik

Kuid me jätkame kuni võiduka lõpuni. Järgmiseks ühisjahiks koguneme 25. novembril kell 9. Enne seda varitseme ja hiilime varasemalt kokkulepitule.

KOHTUME JAHIL!

Kordaläinud jaht

Oma õnnestunud hirvejahist saatis blogile pilte Urmas Trei. Kuna mees ise jahiseiklust ei kommenteerinud, siis jääb vaid tõdeda seda, et rajalt on maha võetud taas üks õiget sorti hirvepull. Loom ise kopsakalt suurt kasvu, ent sarved näitavad seda, et sealt mahlakalt arenevat trofeed loota pole. Tubli, Urmas, õige lask!

Naisküttidest on juba konkurentsi tunda

Hommikul tundsid kõik kütid rõõmu, sest meile oli järjekordselt pealinnast külla tulnud koeramees Jüri Murel, kellel seltsis truu kaaslane Arukuuse Boss. Rõõmu sellepärast, et täna polnud vaja ajus rassida, kogu selle töö tegi ära eelpool nimetatud tandem.

Pilt on tehtud jahipäeva lõpus kui GPS näitas, et Boss oli sel päeval maha jooksnud 34,5 kilomeetrit

Foto: Toivo Vaik

Aga siis päeva juurde ja nagu juba öeldud, olid päeva saagist pooles osalised naised. Räägiti küll isadepäevast, ent tundus, et meil on hoopis naistepäev. Esimene tulemuslik lask tuli Kristel Hani püssist ja saagiks sai omapäraste "kulunud" sarvedega hirvepull. Vahepeal pakkus meestepoolset revanšši Neeme Õige.

Kristeli saagi juurde sättis end ka teine jahil olnud koer Benno.

Foto: Tiit Mägi

Et jaht väga feministlikuks ei muutuks, siis otsustas ka Neeme enda osa panustada

Foto: Arne Saagpakk

Edasi läks asi veel tõsisemaks, sest järgmise looma küttisid kahepeale Kerli Mägi ja Erich Suurpere. Mõlemad tabamused läksid asja ette, sellepärast sai pildile sätitud mõlemad kütid.

Bennole kohe meeldib kui pildile saab. Nii ta sättiski end Kerli ja Eeri kõrvale

Foto: Tiit Mägi

Nojah, niipalju siis hirvejahist. Aga et vorst liiga hirvemaitseline ei tuleks, otsustas Toivo Vaik väheke muud ainest lisada ja küttis metkitse. Saabki veidi mitmekesisem lihatoode.

Toivo kits jõudis jahiplatsile esimesena ajal, mil Olavi supermasin veel hirvesid kokku korjas.

Foto: Kristel Hani

Oli ilus jahipäev, kõik osalejad olid õhtul rõõmsad, sest vihmgi hellitas meid ja kastis jahilisi täpselt nii palju kui meelte erguks hoidmiseks vaja oli.

Aga järgmine jaht toimub 18.novembril kogunemisega kell 9. Hiilides ja varitsedes me ei küti põdralehmi ja kühvelsarvedega põdrapulle!

Muus osas põdrapullide nõudmised veidi lõdvemaks lastud ja variandid lubatud. Jätkuvalt on küttimiseks kõik hirve- ja metskitse liigid. Ka metssiga kui kellelegi ette juhtub. Samuti on loetelus hundid, kährikud ja rebased.

KOHTUME JAHIL!

Pühapäevane hiilimisjaht

Pühapäeval 12.novembril hommikul teeme hiilimis-varitsusjahti põdravasikale ja põdrapullile. Pullidest jäävad elusalt metsa kühvelsarvedega, teised lubatud. Ühisjaht kestab kuni kella 10-ni. Kes täna jahil polnud, see võtku ühendust esimehega!
Laupäevasest edukast jahipäevast loeme aga siis, kui kõik pildid on kohale jõudnud.

Kaks neist pildil olevast põdrast on kütitavad

Foto Arne rajakaamerast

Oli päris keskmine jahipäev ...

4. novembri jahipäev oli üks keskmine, juhtus seda ja teist ja saak oli suhteliselt mitmekesine. Aga see seltskond ja nalja ning naeru täis päev on omaette väärtus!!! Kärla seltsi jahipäevad ongi kõik sellised. Kui ka saak on nadi või pole seda üldse, ikka on päev korda läinud. Aga nagu juba ellpool öeldud, polnud sel päeval seekord ka saagi poolest viga miskit.

Esimene paugutaja hommikul oli Kaljo Lihulinn. Pildil poseerib koos saagi ja abilisega

Foto: Kristel Hani

Eks neid pauke üksjagu tuli, aga hiljem selgus, et need tulid naabrite jahimaadelt. Raadiojaamast kostus äkki, et küttide poole liigub pulksarvedega lendav pull. Kohe käis ka kõva kõmakas, kuid hetke pärast teatas Priit Kuus, et madallennul olnud loomale ei õnnestunud vist pihta saada. Kuid peale aju lõppu kui tehti lasujärgset kontrolli, tuli Priidult uus teade, et ongi maas! Ja mis kõige tähtsam, tabatud oli elutähtsaimat piirkonda, mis võimalik. Kaaslastelt käepigistus ja austuseks kuuseoks nii täpsele kütile kui tema saagile.

Selle päeva supertabamine

Foto: Toivo Vaik

Madallennul olnud pull oli aga maandudnud mäekülje alla ja tema väljatirimiseks tuli mehed panna köie külge nagu lasteaialapsed tänavajalutuskäigul.

Foto: Kristel Hani

Aga märkamata polnud jäänud ka see, et teisel pool aju olevalt kütiliinilt oli ka pauku tehtud. Kuna uurimine algas ja võttis iga hetkega üha karmima pöörde, siis pidi selle päeva jahijuhataja Arne Saagpakk lõpuks üles tunnistama, et tema see paugutaja oli. Läks mööda siis või? Et Arne mööda laseb, seda ei uskunud mitte keegi. Ega jäänudki mehel muud üle kui telefonist näidata oma jahisaagi pilti, kelleks osutus kogu Hirmuste küla pikka aega hirmu all hoidnud rebaseisand. Vähemalt kohalikel kanadel nüüd hulga stressivabam elu.

Aga selle päeva võimsaima trofee "küttis" Kristiina Lõoke. Kohe sellise rohelist värvi karvaga pea läheb trofeetöötlejate kätte.

Kes küll ütleks, mitu aastat see sarvepaar on oodanud oma päeva, mil saab riputatud seinale teiste samaväärsete kõrvale

Foto: Toivo Vaik

Järgmine ühisjaht saab avatud 11.novembril. Kogunemine kell 9. Selleks ajaks palutakse kohale vedada ka kõik see saak, mis varem kehtestatud reeglite kohaselt on varahommikusest hiilimisjahilt kütitud. Endiselt anname teada, et põdralehmade küttimise limiit on täis!

KOHTUME JAHIL!

Meile ju aastad ei loe ...

Siinkohal ei julge me ennustada, kas pealkirjas olev väide käib ka kõikide jahimeeste kohta, ent kindel on, et Kalev Teär on sedasorti mees küll. 31.oktoobri päevalõpul juhtus selline lugu, et 81 aasane jahimees sai hirveküttimisega maha.

Kalev on jahimehe kätt ja silma näidanud igal aastal, samas ei ole korda, mil ta ühisjahile või mõnele muule ühisüritusele tulemata jätaks.

Kolleegidelt selline soov, et pane edasi, Kalev!

Ajaks, mil sõbrad appi jõudsid, oli päevakene juba unne heita jõudnud.

Foto: Jürgen Tamm

Kalev omakorda tänab abi eest Jürgenit, Jaanust ja Toivot.

Üks jahipäev läks lörri

Laupäevane jahipäev saaki ei toonud. Ilm oli varahommikust saati selline, mis head ei tõotanud. Aga jahiseltskond pidas vastu ja vaatamata jahiriiete kaalu tasapisisele mitmekordisamisele jahilt keegi ära ei läinud ja kõik pidasid kenasti õhtuni vastu.
Kui selles päevas midagi head oli, siis saime kõik veendumuse, et ulukite puudust meil ei ole. Aga metsast välja ei tahtnud neist keegi tulla, säti kütte, kuidas tahad. Eks loomgi teab, kus varjulisem. Ajust läbi jooksnud loomad ei tulnud isegi kütiliini tagant või küljepealt välja nagu tavaliselt, üks suurem hirvekari asus ajule omakorda aju tegema. Selline omapärane päev oli siis. Isegi pilti pole sellest päevast välja panna.

Aga kus häda kõige suure, seal abi kõige lähem. Jahimehi teadagi vihm ja uputused ei ole häirinud. Et blogi järgmise jahipäeva väljakuulutamine pildita ei jääks, tuli appi Riivo Mesila, kes pühapäeval korraliku hirvepulli küttis.

Riivo ei küttinud seda uhket looma mitte mere äärest ega Karujärve kaldalt, vaid ikka ilma merepiirita Kärla jahimaadelt

Foto: Jürgen Tamm

Kannustagu see vesise taustaga tore pilt meid kõiki ja siinkohal teatame, et järgmise kogunemise aeg on laupäeval 4.novembril kell 9. Kui ilm oma tempe ei jäta, tuleb üha pikemate säärtega saapad välja tuua. Kaugel pole vist enam päev, mil jahikäigul kalipso vajalikuks osutub. Elame-näeme!

Aga paneme edasi ja hommikuse hiilimises küttida lubatud liigid samad mis eelmiselgi korral, ka reeglid samad. Olgu siinkohal veelkord meelde tuletatud, et me ei küti põdralehmi!

KOHTUME JAHIL!

21.oktoober oli pulkpullide päev

Oktoobrikuu eelviimane ühisjaht tegi selle aasta rekordi. Saagiks langes seitse põtra ja kolm hirve. Kõik isased loomad ehk pullid olid pulksarvedega, seega mingit medalilootust see päev ei toonud. Saatu metsas nähti küll ühte võimsate sarvedega hirvepulli, ent see loom oli nii kaval, et tegi tema lähedal olevad jahimehed nõutuks. Looma küll nähti, ent ta oskas ajust väljuda selliselt, et mitte kellelgi polnud võimalust teda läbi püssioptika jälgida, laskmisest rääkimata.

Aga paneme siis õnnelikud kütid siinkohal ritta. Päeva rekordi tegi Rain Mesila, kelle õnnestus küttida koguni kolm hirve: lehm, vasikas ja noorpull. Põdrapullid küttisid Olav Etverk, Madis Mets ja Kaido Teär. Põdralehma ja -vasika ehk peretandemi küttisid Taivo Villak ja Tiit Ennemuist. Eks ilm oli ka jahipidamiseks ideaalne ning öine öökülm oli loomad toiduotsingutele liikvele ajanud. Kõik see, ja lisaks veel jahiõnn, sellise rikkaliku saagiga päeva andsidki. Aga laseme nüüd piltidel iseenda eest rääkida.

Jahiplatsil käis vilgas askeldamine juba päikesetõusu järel, sest hiilimisjahist tuli üks saakloom teise järel

Foto: Kristiina Lõoke

Tiit saab tubli küttimise eest varahommikuse käepigistuse jahikaaslaselt Arnelt

Foto: Kristel Hani

Mütsivarnaks ehk pisut vähe, aga küttimise suhtes igati õige loom, kui arvestada tõuaretuse võtteid. Olav neid põhimõtteid tunneb ja oskab õige looma saagiks võtta

Foto: Toivo Vaik

Samas asjas on kompetentne ka Madis, kelle trofeesarvedest ei saa isegi lihavarda käepidet. Seega veel teinegi tõurikkuja loodusest eemaldatud

Foto: Madis Metsa selfi

Juba parem, Kaido saab riputada nii mütsi kui jope varna. Mehel teisest järjestikkusest jahist käsi "valge", järelikult teeb harjutamine meistriks

Foto: Toivo Vaik

Selle päeva "võimsaimad" sarved tegi Rain viimasest ajust

Foto: Arne Saagpakk

Siia saab sätitud ka Raini varahommikune jahitegu

Foto: Taivo Villak

Meremees Taivo saab metsas jahimehena hakkama kõrgtasemel

Foto: Rain Mesila

Ega me jäta, keskkonnaameti ja jahindusnõukogu poolt ette antud kohustused tuleb täita. Samas kannustab ka senine edu jätkama. Eesmärk - enne tõsist talve asjadega ühele poole!

Kogunemine uueks tõsiseks jahipäevaks 28.oktoobril kell 9. Enne seda hiilime-varitseme seltsi esimehe teadmisel ja kooskõlastamisel. Põdralehma rohkem ei küti, teised liigid lubatud analoogiliselt eelmiste jahipäevadega.

KOHTUME  JAHIL!