Eelmise laupäeva jaht innustab jätkama. Uueks ühisjahiks koguneme 21. jaanuaril kell 9. Tingimused samad, ka tuld anname neile ulukitele, mis selle aasta jahtidel varemgi välja kuulutatud. Peamise tähelepanu saab siiski jätkuvalt METSSIGADE arvukuse vähendamine.
Selle päeva uudised ja pildid tulid blogisse jahiperekond Kristelilt ja Arnelt:
"Oli tore jahipäev, ilm ju ka jahi tarbeks super!
Tegime kuus aju, päeva esimene pool, mis kulges Lagenõmme metsade vahel pakkus osadele küttidele vaatamisrõõmu hirvede näol, neid oli igas ajus piisavalt. Kuid paraku ei suudetud neist eristada seda õiget hirve, mis oleks hommikusel rivistusel räägitud parameetritega kooskõlas ehk siis vasikas, väikeste piikidega või medaliväärse trofeega loom. Jälgiti põhimõtet,et kui pole kindel, jäta pauk püssi!
Päeva tagumisel poolel suunduti teisele poole asfalti. Sülla tagune aju pakkus ajajatele oma rohkete loomadega elevust.
Küll oli ajus sees sigu, kuid need kadusid samamoodi nagu olid tekkinudki! Siis oli viis hirvepullide komplekti, aga lastavat mitte ja veel väidetav kolmekümne pealine hirvekari, mis kahanes metsast välja jõudmise hetkeks nii paarikümnele loomale. Nende hulgas oli küll küttimiseks sobivaid loomi, aga selle puntra seest ei õnnestunud meil kedagi küttida.
Kütid peavad plaani, taksikoer otsib jälgi
Suunduti Sikaaugu taha, ka seal oli ajus kõiki ulukeid, põtru, hirvi ja sigu. Lõpuks naeratas õnn ja üks kärssnina saadi lumele, teised pääsesid. Väsimusest hoolimata otsustati teha veel ka Kuuse külatagune.
Seltsi pealik Aarne Mesila tõestab, et lisaks jahi juhtimisele on ta ka kütiliinil snaiper
Kütiliini paika pannes jooksid üle liini kaks korralikku kärssa, kellele pakkusime Kristeliga "kiirendust". Peale aju, milles nähti hirvelehma ja põtru, sai laskude tulemust kontrollima mindud ja leitud ka verejälgi. Paarsada meetrit eemal oli haavata saanud loom väsinud, kuid kaaslane seisis veel tema kõrval. Seda me muidugi ei osanud oodata. Valmisolek laskmiseks ei olnud see mis oleks pidanud olema ja nii ta seekord pääses. Aga haavatu kutsusime siiski koju."
Perekonnaidüll. Mida veel õnneks vaja kui peres valitseb üksmeel ja leib (liha) laual. Oma saagiga poseerivad Kristel ja Arne
