Eeri Suurpere tundis rõõmu oma isiklikust trofeest, mida teistega jagama ei pea
Vahepeal levis ka kumu, et ajus oli nähtud hundijälgi. Kui aga kütiliinilt tuli küsimusi hundi liikumise suundade kohta, siis taandusid need jäljed algul šaakali, lõpuks juba rebase omadeks. Aga et mets igat masti jälgi täis on, seda oli näha kõikjal.
Kuna lumele maha jäänud märkidest saadi kinnitust, et Priit oli tõepoolest ka teisele hirvele pihta saanud, otsustati aeg maha võtta, ära pidada lõunapaus ja seejärel ulukit jälitama asuda. Edaspidine näitas, et see taktika osutus õigeks.
Igaüks nosis oma võileiba seal, kus talle mugavam tundus. Mida pikemalt mäluti, seda paremad mõtted pähe tulid
Fotod: Kristel Hani
Lõunapaus peetud, võttis Jürgen Tamm oma Terri ja lähti läks jälitamine. Pärast veerandtunni möödumist andis Terri valjuhäälselt teada, kus haavatud uluk asub. Tubli taks hoidis looma niikaua kinni kuni peremees kohale jõudis ja halastulasu sooritas. Et mõlemad kütitud loomad asusid teedest kaugel, siis tuli taas kasutada Olavi supermasinat, mis ka talvistes oludes oma ülesandega suurepäraselt hakkama sai.
Suurema vaeva nägijad koos saagiga jahiplatsil poseerimas: vasakult Olav, Jürgen koos Terriga ja tubli kütt Priit.
Foto: Arne Saagpakk
Nüüd hakkame valmistuma hooaja viimaseks ühiseks hirvejahiks. Kogunemine 27.jaanuaril kell 10. Kõik eelnev lubatu samadel tingimustel, mis siiani.
KOHTUME JAHIL!
