Janis: "Lodisin Lagenõmme metsas niisama ringi ja vaatlesin ulukite jälgi. Korraga kuulsin soomlase jahimaja lähedal kummalisi kiiksatusi, sellist häält teeb tavaliselt kotkapoeg kui ta hädas on. Seadsin sammud hääle suunas ja mulle avanes üllatav pilt. Nimelt oli šaakal saanud kinni metskitse talle jalast ja oli teda maha murdmas. Kitseema seisis veidi kõrval ja püüdis lapsukest küll päästa, aga kiskja ei teinud temast väljagi ja väänas muudkui talle.
Olin loomadest umbes 7 m kaugusel ja sain kohe aru, et tegemist polnud rebasega. Rebasele küll sarnane, ent palju suurem ja pikemate jalgadega elukas oli. Kahju, et ei jõudnud pildimasinat haarata, sest pidasin kitsetalle abistamist tähtsamaks. Mind šaakal siiski pelgas ja lasi kitsekese lahti, kes koos emaga kiiresti võpsikusse kadus. Õnneks ta polnud jõudnud sellele suuremat viga teha, oli vaid veidike jalga purenud. Aga selles olen täiesti kindel, et tegemist oli šaakaliga!"
Kuniks meil pole veel šaakalist "oma" pilti, siis kasutame EJS kodulehel olevat:
Foto: Arun Raghuraman/Flickr
Jääb vaid tõdeda, et loodus ikka tühja kohta ei salli küll. Kui metssigade arvukus on viidud miinimumini, siis saadetakse neid "asendama" kedagi teist.
Seeneaeg on kätte jõudmas. Oleme metsades liikudes tähelepanelikud ja hoidkem pildimasin alati kaasas ja stardivalmis. Sest iga hetk võib saada väärt jäädvustuse.