24.11.18

Kadrilaupäevasel jahiretkel jäi domineerima Tiit Kuus

Taas üks igatpidi õnnestunud jahipäev. Hommikuses rivis seisis 34 meest-naist. Hea on tõdeda, et meie seltskonna jahikirg ei jahtu veel niipea ning ilusaid jahipäevi ootab ees veel ja veel.

Jahijuhataja Arne Saagpakk: "Tänaseks päevaks teile kolm märksõna: ohutus, ohutus ja veelkord ohutus! Liiga palju loeme meediast selle hooaja jahiõnnetustest juba! Kõik reeglid on vastuvaidlematult täitmiseks ja kes eksib kasvõi pisiasjas, see peab koju kõndima!"

Saagiks langes seekord seitse ulukit. Kui rääkida selle päeva liiderjahimehest, siis tuleb rohelisele alusele seada kõigepealt Tiit Kuus. Tiit oli nii kõva mees, et hommikupoole võttis ta rajalt maha selle kandi kõige suurema kraakleja-hirvepulli. Seda oli näha ta sarvedest, mis olid kohe mitmest kohast murdunud. Oli selle "külakaklejaga" kuidas oli, aga vorstivabrikusse ta viimne teekond läks.

Tiit Tiidule koos mehise käepigistusega kuuseoksa ulatamas
Fotod: Kristel Hani

Aga ega saak sellega Tiit Kuusi jaoks lõppenud. Teisest ajust jäid tema laskudest maha hirvelehm ja vasikas. Ehkki teiselt poolt toetas teda ka vend Priit Kuus, kes aga tunnistas teise tabamuste paremust ega pretendeerinud küti rohelise taustaga tähistatavale nimele.

Neeme Õige jaoks algas jahipäev aga koidikul, mil ta küttis põdravasika. Neeme on selle hooaja üks produktiivsemaid jahimehi ja temast tuleb blogis juttu ilmselt veel ja veel.
Foto saatis Neeme Õige

Eks me ole ju igal aastal põdravasikatega veidi kimpus olnud ja ega see hooaeg ka mingi erand pole. Seda enam oli väärt ka järgmine saak, mille küttis Jürgen Tamm.

Jürgeni saak tuli taevakanali kaudu mõõtes välja tirida enam kui 550 m kauguselt tabamise kohast. Pärapõrgust, kus tehnilistest vahenditest oleks abikõlbulik olnud vaid helikopter. Üks tegusamaid abilisi selle asja juures oli ta truu jahisõber Terri. Aga eks teised ka ikka veidi sikutasid.
Foto: Rain Mesila

Ehkki detsember juba tulekul, ometi leidis Timo Jõeäär oma laskesektorisse jooksmas noore hirvepulli, kelle sarvepulgad alles karvased olid. Igatahes väärt saak hirvede laskekohustuse täitmisel ja selle looduse vingerpussi populatsioonist kõrvaldamisel.

Timo sai pildile alles siis kui saakloom juba jahiplatsile jõudnud oli. 
Foto: Toivo Vaik

Pildil poseerib Timoga koos ka meie seltsi üks suurematest austajatest Arukuuse Boss, kes järjekordselt koos oma peremehe ri Mureliga meile pealinnast appi tulnud oli. Bossi nimi pole ilmaasjata rohelisele taustale pandud, vaid tema oli see, kes seitsmenda saaklooma küttis. Tegu oli nimelt kährikkoeraga, kes pidi kauge sugulase "relvadele" alla andma ja oma hinge rabametsa jätma. Saakloom oli ennast enne talveunne jäämist nii priskeks vitsutanud, et Boss ei hakanud teda sealt välja tassima. Samas väärib Boss oma nime rohelisele alusele panemist ka selle tõttu, et läbi aegade meil külas olles on ta ikka suure hulga saakloomi jahimeestele ette ajanud. 

Aga meil pole veel põhjust pühi ootama jääda, sest osa tööd on jätkuvalt tegemata. Järgmiseks jahiks koguneme 1.detsembril kell 9. Kes soovib sel hommikul hiilida-varitseda, see teadku, et küttida lubatud on kõik masti punahirved, metssead, metskitsed ja hundid-šaakalid-kährikud.

KUNA MEIL ON KÜTTIDA JÄÄNUD VEEL VAID ÜKS PÕDER, SIIS SEDA ME HIILIMISEST EI LASE, VAID JÄTAME AJUJAHI KOMPVEKIKS!

KOHTUME JAHIL!