Esimestel lumistel jahipäevadel nägi hirvede radu sagedamini kui nüüd. Mida aeg edasi, seda rohkem tundub, et intensiivne jaht on nende ridu harvendanud
Foto: Arne Saagpakk
Kuna lumikate on samblases-kanarbikuses ja alt külmumata maa kohal juba piisavalt paks, siis said ajus olijad üsna priskelt rassida. Ka puudel oli paras kiht, mis igalt poolt kaela langes ja lasudki nii ära summutas, et kaugemal olevad kütid midagi ei kuulnud. Kuni raadioeetrist kostus ajus oleva Sveni hääl, et ma leidsin surnud sea! Tegemist oli loomulikult naljaga, sest tabamuse saanud metssiga oli natuke aju poole tagasi jooksnud ja siis maha jäänud. Veidi aega hiljem tuli teade ka teise notsu tabamisest. Siis selgus ka, et mõlema tabamuse autor on Arne Saagpakk.
Arne laskesektorist läbi jooksev uluk pääseb haruharva kasuka augustamisest
Foto: Kristel Hani
Kuna mõlemal metsseal oli päris paks peki- ja rasvakiht ning elundite esmasel vaatlusel katku tunnuseid märgata polnud, siis hakkas Kristel seapõrnade abil ilma ennustama. Tulemus oli selline, et külma aega paistab olevat veel kuu aega, kahe kuu pärast saabub kevad ning maikuu teises pooles läheb soojaks. Täname teda kõiki meid innustava ja igati meeldiva ilmaennustuse eest!
Head jahilised! Oleme tänulikud neile, kes on kohustuste täitmiseks oma panuse andnud. Olgu see siis ajus rassides, kütiliinil passimise ajal külmetades või üksikjahil valiklaskmist teostades. Selle hooaja medalisadu on aegade parim ja kui kõik kokku löödud saab, siis anname lõpptulemusest ka oma blogis teada.
Hirvejahi lõpetuseks on siia panna ka üks tore pilt rajakaamerast, mille koos kommentaariga saatis blogisse Sven Mägi.
Paistab, et ka ulukite hulgas leidub omasooiharaid isendeid...
KOHTUME JÄRGMISEL ÜHISÜRITUSEL!