Aga seoses jahiaja pikendamisega lisaks tehtud hirvejahi päeva kirjeldab meile Kristel Hani. Tubli jahinaine, kes ei puudu ühestki ühisjahist ja on olnud suureks abiks meie blogile materjale edastades. Blogi poolt SUUR TÄNU Kristelile! Ka seekordne jahipäev rullub lahti läbi tema silmade:
Algus oli hirmutav ... platsil kell 09.00 ainult 4 kütti ja 1 ajaja ... õnneks ei jäänud see nii ... kella liikudes asi hakkas edenema, tulid meie kütid kohale ... kokku saime 18 
.
Esimene aju sigadele esimeselt teelt teisele. Julgemad proovisid autoga teisele teele minna, mida Bert kutsub eelmisel suvel tehtud teeremondi tõttu hellitavalt Säina seljaks. Libe ja kõrge - mõlemal pool eurokraav, eelmisel nädalal pidime peaaegu ühe maastikumasina sinna katusele keerama - seekord nii julgeid polnud.
Sead kavaldasid meid jälle üle ja jäid metsa uut nädalat nautima.
Edasi läksime hirvesid kargutama, viimsed ajud - oli loomi, nähti uhkeid sarvi ja kõike muud, aga lasta ei õnnestunud, ikka erinevad põhjused. Aga lõpp hea - kõik hea, päeva päästsid jälle vennad ... no kes siis veel, ikka Priit ja Triit! Priit läks ajuga koos ja poolel maal kõlas äkki lask. Korraga andis ta saatjasse teada - lasin, aga kindlasti mööda. Läks hetk mööda - uus info, pull ongi maas (väga imestunud häälega)!
Priit Kuus arvas algul, et möödalask, ometi oli loom maas...seega, alati tasub kontrollida.
Foto: Kristel Hani
Ja siis tuli veel infot, et üks pull tuleb aju taha küttide poolele! Erich, Kristel, Timo, Tiit ja Jürgen, kõik ärevuses ja korraga käis jurakas lask.Tiidu hääl saatjas: lasin - sain pihta, aga ei tea kas kukub ka. Ja kui aju läbi sai, mindi kontrollima, pull oli ikka maas.
Tiit Kuus teeb pauku ikka kindla peale. Seekord tulemus selline.
Foto: Timo Jõeäär
Loomi metsast välja vedada oli raske. Priidu oma oli algsel vaatluses 700 m eemal, oo õudust! Aga siis vaatasime et kui keegi saab suure massinaga lähema metsa sisse siis saab ilmselt 200 m tirimisega hakkama.
Saimegi! 100 m tõmbasime neljakesi ja siis saabus juba abivägi. Meie uus noor jahikoer Apollo sai ka hääle lahti, hirmutas hirve veel tagant poolt.
Kasvõi neljakesi, aga ükski saakloom pole veel metsa jäänud.
.
Terri kõrval on meile veel teine tubli abiline sirgunud. Apollo muudkui areneb...
Fotod: Kristel Hani
Päevasaak koos ja kärus, sõit meie kodusele Hirvele. Seal otsustati, et viimased loomad teeme omale praeks.
Lõppsõna, tänati omavahel eduka jahiaasta ja toredate seikade eest jne. Meeleolu oli ülev! Saak jagatud, pillid kokku ja koju sauna!
Lõpp hea kõik hea, kokku 120 hirve, ilus number lõpetamiseks!
Suured tänud!
KOHTUME JÄRGMISEL ÜHISÜRITUSEL!
