Ei saa mainimata jätta, et meil olid külas ka koeramehed mandrimaalt, kes jahi kordaminekul rolli mängisid. Esimese aju ajal võtsid koerad vaevaks kontrollida Saaremaa suurust ja ega meil polnud ju mõtet rohkem passida. Korjasime end kokku ja seni kuni külalised oma koeri otsisid, tegime ühe mehise nn jalgadega aju. Ja see oli väga tulemuslik, nii saagi kui ka küttide kiire reaktsiooni mõttes.
Päris aju algul kostis kolm pauku, kõigi autoriks oli Taivo Villak. Mehele oli terve hirvekari peale jooksnud. Ei läinudki pikalt, kui raadiojaamast tuli uskumatu uudis, et kütt oli maha sirutanud tervelt kolm hirve!!! Mees ise arvas, et oleks veel paar looma lasknud kui oleks vaid salve laadida jõudnud.
Saagi välja tassimisega läks nii kiireks, et pildile sai kolmekordne snaiper alles jahiplatsil.
Foto: Toivo Vaik
Olavi jahiõnn sai kohe kahele fotole võetud
Foto: Toivo Vaik
Telefoni SMS-i tuli kommentaar, et mõni mees on tõesti jahiõnne teinud!
Foto: Neeme Õige
Aga sellega polnud teises ajus veel kõik. Üks jahikoer oli leidnud tee meie maadele tagasi ja asus innukalt tegutsema. Selle ergu töö tulemusena küttis hirve Priit Kuus.
Üsna raske on meenutada jahipäeva, mil vähemalt üks meie kolmest Kuusist poleks käe valgeks saanud.
Foto: Jürgen Tamm
Kuna kõik kolm külaliskoera olid ilusasti oma peremeeste juurde jõudnud, otsustati teha veel üks aju. Ei jäänud seegi tulemita. Seekord oli kahekordse snaiperi rollis Arne Saagpakk. Hirvelehm ja vasikas, leinama ei jäänud keegi.
Kas Arne telliski enda auks ilutulestiku? Mine tea.
Foto: Kristel Hani
Samas ajus käis mingil ajal veel üks pauk, selle autoriks oli Madis Mets, kelle saagiks jäi eelpool nimetatud kassisabaga rebane. Pilti saagist siinkohal eetilistel kaalutlustel ei presenteeri, ent nii Kuuse kui Kirikuküla rahvas on ilmselt tänulikud, et pulstunud karvaga vaevas loom nende majapidamistesse ei ilmu.
Eks vaeva nähti omajagu, sest saakloomad on talve ootuses juba läinud talvitamiskohtadesse. Neist paigust saab saagi kätte aga vaid inimjõul. Ja ega seda jahimeestel õhtuks ju priisata enam käes pole ka. Ometi tassisti kogu saak metsast välja.
Jahiliste õnneks olid viimase aja tormid kraavidele ohtralt purdeid tekitanud, neist oli suur abi. Arne saatis abikaasa igaksjuhuks varem, et oleks keegi kohapeal hakkamas, kui tekib vajadus "õngitsemine" enda peale võtta.
Foto: Neeme Õige
Igaühel meist oma purre - oma purre, veepeal ees...
Paugutama on kõik mehed, aga siis kui tuleb saak pärapõrgust välja vedada...
Fotod: Kristel Hani
Päeva võib kokku võtta Kristeli sõnadega, mille mõtte sai ta oma nutikella vaadates: "20344 sammu, 1992 kadunud kalorit, 104 korrust (?), pulss vahemikus 46 -158 ... no võta sa kinni, kas saab veel paremini. Ja need kaks viimast pulli, mis kaugelt paistsid kui medalisadu, aga 5 meetri pealt vaadates noorukesteks kahanesid, las toimetavad veel metsades mõnda aega. Aitäh, kallid jahikaaslased, toreda päeva eest!"
Aga uuesti oleme kohal 11. jaanuaril päikesetõusu ajal.
NÄEME JAHIL!
