Asjaga tegelema saabunud jahimehed aga avastasid suureks ehmatuseks, et päev või paar maas olnud loomakorjus osutus kuuliga pihta saanuks. Kes asjaga kursis pole, siis teadmiseks, et hirvepulle oli sel hooajal lubatud küttida 15.veebruarini.
Aprillikuine hirvesaak jäi luhale
Kes nüüd täpsemalt silmitseda suudab, leiab looma lõualuu kohalt kuuliaugu. Seega tegamist on laskjaga, kes paugu küll teele saatis, ent ei jälitanud kui loom kohe maha ei kukkunud. Seega tüüpiline salaküti käitumine.
Viimase aasta jooksul on see sealkandis juba kolmas kahtlane juhtum. Oma jahiseltsis oleme kokku leppinud, et kui keegi kõmmutab ja arvatav saakloom jooksu läheb, oleme tellinud Ive Mägi tublid verejäljekoerad Terri või Apollo otsima. Tavaliselt oleme tabatud loomad koerte abil ka üles leidnud. Ühe eelmisel aastal taoliselt surema jäätud loomalt sai leidja lausa medaliväärilised sarved ja siinkohal küsiks, et milline seadusekuulekas jahimees jätaks jälitamata haavatud medalitrofee hirvepulli? Samas ei tea, et sinnakanti koeri eriti appi oleks kutsutud. Käimasoleva jahihooaja jooksul leitud hukkunud loomakorjus alati salakütikahtlusi esile ei kutsu, liiatigi on Karida kant meie piiriala naabriga ja haavatud loom võib kohale joosta ka mujalt. Aga nüüd saime selge signaali, et salakütt on sealkandis olemas.
Kohale sai kutsutud ka keskkonnainspektor, kes alustas menetlust. Palume kõigil hoida silmad sealkandis lahti, sest salakütt on ohtlik tegelane ka inimestele. Tont teab, mis suunas ta hasardiga laskmise korral kuuli lennutab. Kui keegi midagi teab või märkab, võib helistada tuttavale Kärla jahimehele või ööpäevaringsele valvetelefonile 1313.
