Ehkki saaki tuli, oli päev siiski tavapärasest tagasihoidlikum. Aga ei midagi katastroofilist, ilus ilm ja osoonirikas õhk, mida kogu päeva sisse hingad, see on ju omaette väärtus lisaks jahiseiklusele!
Nagu ikka algas päev sellega, et varahommikune saak Hirvele kohale toodi. Järjekordse äbarik-hirvepulli oli padrikust leidnud Aarne Mesila.
Kes viitsib otsida, see ikka leiab, arvas kütt ise asjast nii.
Foto: Tiit Mägi
Ka sellega hakkab meie seltskond juba harjuma, et ega Rain Mesila hakka ometi ühe looma pärast püssi palge sättima. Samas tundub mehel olema mingi eriline nina peas, et ta oskab vajaliku(d) uluki(d) kohe üles leida. Aga noored mehed, teadagi, mil viisil nad jahiõnne teevad! Tore lugu, andku aga takka ja meie küttimiskohustus, mis hooaja algul tundub üüratu olevat, muudkui täitub ja täitub.
Seekord siis "ainult" kaks korraga! Vaatamata "kesisele" saagile on kütt ise optimistlik.
Foto: Taivo Villak
Ega ajukordade arv ka ei saa enam olla selline kui oktoobri algul, mil nägi metsas seigelda veel isegi õhtul kella kuue paiku. Nüüd hakkab pimedamaks tõmbuma juba peale nelja. Siis on selge, et kõigepealt tuleb saakuluk kaardilt üles leida ja siis kohe asjaga pihta hakata.
Mehed kirjud nagu sügisene mets. Vaat just seal tundub üks hirv liikuvat!
Foto: Kristel Hani
Selle päeva saagile andis oma panuse veel Janis Niit, kes kõmmutaski ajust just sellesamale hirvele pihta. Asja viisid lõpule Jürgen Tamm ja Apollo.
Seega neli hirve, pole paha, kui tahaks taas kedagi prominenti tsiteerida. Õnneks on seni läinud nii, et kui kasvõi terve nädala on vihma tilgutanud, siis laupäeviti on ikka sobiv jahiilm olnud. Justkui oleks Jahijumalanna ja Ilmataat omavahel jahimeeste tarbeks mingi eraldi lepingu sõlminud.
Foto: Kristiina Maria Lõoke
Nii läks siis seekord, järgmisel jahipäeval uued tööd, tegemised ja õnnestumised. Kohtume uuesti 7. novembril kell 9. Ka kõik muu, mis kehtis varahommikuse jahi kohta eelmisel korral, on jõus ka sel hommikul.
KOHTUME JAHIL!
