Liikuva eluviisiga harjunud inimesed on pikkadest pühadest tüdinud. Tagumik kange, selg istumisest kõver, lõuad mälumisest valusad ning kurk igat masti vedelike manustamisest ja üksteisest ülerääkimisest hell. Tulles vastu oma rahva tungivatele sooviavaldustele, otsustas seltsi juhatus, et 2021. aasta esimese ühisjahi peame siiski ära 2. jaanuaril ja koguneme nagu ikka kell 9. Näis kui palju rahutuid inimesi välja ilmub, vastavalt sellele saab päev ka planeeritud. Seega, aeg alustada uut tööaastat!
29.12.20
Ei suuda rohkem kodus istuda, ühisjaht 2. jaanuaril!
20.12.20
Eilne päev oli taas rekordiline
Rekordiline igas mõttes. Seda nii osalejate arvu kui helde looduse heatahtlikkuse poolest. Ilmselgelt mõjus ka meie blogi reklaam, sest tõepoolest oli kohal kaheksa koera ja kui liita kokku kõik pead, kes jahiks valmis olid, siis sai osalejate arv tuntavalt ületatud poolesaja piiri. Lisaks meie enda meeste kolmele jahikoerale olid külla saabunud traditsioonilised jahikülalised Järvamaalt ja Läänemaalt koos abilistega. Samuti kehtis meie üks juba varasemast ajast pärit tava, et kui külalisi on, peab vähemalt üks neist ka saagi tegema.
Aga laseme taas piltidel jutustada, mida asjakohase kommentaariga lugejale arusaadavamaks teha saab. Aga enne veel paneme siia rohelisele ribale kirja kõik tublid ja täpse käega kütid, kes saagiks kokku 11 looma tegid. Ehkki selline saakloomade arv pole iseenesest rekord, teeb numbri eriliseks see, et vägev saak korjati ainult kahest ajust. Aga sügav kummardus loomulikult ka kõigile tublidele jahikoertele ja nende peremeestele.
Meie tublid selle päeva kütid olid Rein Maimann, Riivo Nael, Madis Mets, Kaljo Lihulinn (2 hirve), Urmas Pildre, Tiit Ennemuist, Kert Niisuke (jahikülaline), Tiit Mägi, Arne Saagpakk ja Alar Aavasalu. Siia nimekirja ei saa aga panna neid tublisid kütte, kes jätsid päästikule vajutamise sõrme sirgeks selle tõttu, et laskeulatusse sattus tõu mõttes suure perspektiiviga noorpull. Aga nemad said oma rahulolutunde ilusa looma imetlemisest ja talle jätkuva eluvõimaluse andmisest.
Sellist avarivistust, mis kuidagi korraga ühele pildile mahtuda ei tahtnud, pole ammu olnud
18.12.20
Metsa taga on puud ...
Jahimeeste põhiline aeg oma hobiga tegelemiseks kulgeb mööda metsi ja rabasid kolades. Inimesed, kes looduses vähem viibivad, neile on mets lihtsalt mets ja ei muud. Kuid loodusesõbrad näevad ka metsa ees, sees või taga kõrguvaid puid, mis on sama erinevad ja omapärase loomuga kui ulukid või inimesed. Teeme siinkohal ühe tillukese ülevaate puudest, mida jahimehed oma retkedel jäädvustanud on ja mis blogile saabunud. Küllap need siis millegagi silma jäid, kui pildimasina järgi haarati. Seega väärt, et panna välja kõigile vaatamiseks.
12.12.20
Täna oli spordipäev
Võtsime aja maha ja otsustasime, et täna teeme sporti. Kavas olid kiirkäimine, takistusjooks ja täpsuslaskmine. Viimane ala tõi kõige rohkem punkte, sest pikas rohus raielangile lahti lastud metsseapõrsale sai ainsana pihta Tiit Kuus. Olid veel aukukukkumise, hääleharjutuste ja raadios lobisemise võistlus, kuid nendel aladel ei suudetudki võitjat välja selgitada. Ahjaa, oli veel ka hirve abil auto mõlkimine, mille võitja oli küll tabamuse üle õnnelik, aga polnud paraku meie seltskonnast. Ja sellega oli päev ka ammendatud.
Tiit: "Panin paugu ja siis tahtis veel metsa joosta. Huvitav miks?"
Foto: Toivo Vaik
Aga tulemas on suur jahipäev koos suure hulga jahikoertega. Nagu lubatud, tuleb kuni kaheksa koera. Ärge seda päeva maha magage, see tuleb ägedam veel kui tänane! Koguneme 19. detsembril kell 9.
KOHTUME JAHIL!
9.12.20
Kärla uhkeim hirvetrofee asub Tiit Mägi seinal
Kärla maadelt kütitud uhkeim trofee on tänaseks väärindatud ja asetatud aukohale selle küttinud jahimehe trofeetoas. Küttimislugu iseenesest on meie blogis juba avaldatud ja kes soovib, võib seda tagasi kerides ka uuesti üle lugeda. Tiit Mägi on sel aastal üks meie seltsi viljakamatest hirveküttidest, sarvepaare leidub tal tipust kuni viimse "äbarikuni" välja.
Blogija meenutab paari aasta tagust jahihooaega, mil vestlusest Tiiduga selgus, et miski on tema jahiõnne täiesti maa sisse keeranud. Ma pole terve perioodi jooksul hirve õieti näinudki, küttimisest rääkimata, kurtis mees toona. Aga olgu siinkohal lohutus ka teistele taolise ebaõnne kätte saanud küttidele: nagu igale nirule ilmale saabub kord päikest täis päev, nii käib asi ka jahimaadel. Oma kord tuleb lihtsalt välja teenida ja ära oodata.
7.12.20
Hommikupoolik oli kergem, pärast läks keeruliseks
Eelmise laupäeva jaht algas nagu paljud senised, ent selle vahega, et osavõtjate arv näitab kahjuks kahanemistendentsi. Ei tähenda see aga seda, et jahipäev pidamata jääks. Jürgen Tamm tegi hiilimisjahis avapaugu juba hämarikus ning mehe head silma näitab juba pildi kvaliteetki. Aparaadi tarbeks valgust nappis, mis aga ei seganud kütil tegutsemist. Kui mõelda veel sellele, et saagi tabamisest kuni pildi peale jõudmiseni läks ju veel mõnda aega ...