7.12.20

Hommikupoolik oli kergem, pärast läks keeruliseks

Eelmise laupäeva jaht algas nagu paljud senised, ent selle vahega, et osavõtjate arv näitab kahjuks kahanemistendentsi. Ei tähenda see aga seda, et jahipäev pidamata jääks. Jürgen Tamm tegi hiilimisjahis avapaugu juba hämarikus ning mehe head silma näitab juba pildi kvaliteetki. Aparaadi tarbeks valgust nappis, mis aga ei seganud kütil tegutsemist. Kui mõelda veel sellele, et saagi tabamisest kuni pildi peale jõudmiseni läks ju veel mõnda aega ... 

Elukutselisel metsamehel on nähtavasti varjatud andeid, mida üldjuhul inimestel täheldatud pole.
Foto: Sven Mägi

Aga ega siis midagi, päev lühike ja esimene aju sai paika pandud. Raadiojaamad rääkisid nii ühest kui teisest hirvest, kes ajust välja ja siis uuesti sisse liikusid. Nähti kolmest karja, kahte lehma ja noorpulli. Üsna pea oli kuulda lasku, mille sooritas Rein Maimann.

Peale pauku kuuldus raadios teade, et hirvelehm maas, ja et Rein tegi. Ega siis muud kui püss ja punane vest autosse ning asuda tuleb järgmise protseduuri kallale. Enne muidugi pilt!
Foto: Kristel Hani

Edasi kulges päev keerulisemalt. Paar sellist aju, kus looma ei nähtudki. Kui välja arvata paar metskitse ja rebane, keda selle päeva jahiülesandes aga ette nähtud polnud. Ka üle tee "lendav" pullitrio, kelle jooksule andis lisakiirust pauk, mis tabamiseks pisut hiljaks jäi. Siis võeti ette üks tõsisem kant, mis meie keeles on Londi aju. See pärapõrgu meid saagita üldjuhul jätnud pole. Nii läks ka seekord kui hirvepulli küttis Neeme Sinimeri. Kallis uluk, arvas kütt ise läbi raadio ja küsis, kas keegi teab, kust helikopterit tellida saaks, sest laskepaika pole isegi ATV-ga asja mitte.

Pilt, mille saatis teele ajus olija, kes ettesattunud olusid omaette kirus ...
Foto: Kristiina Maria Lõoke

Hetkel on kütt veel saagi lummuses, aga edasi tuleb töö, mis jäi sel päeval ka viimaseks enne kojusõitu
Foto: Tiit Ennemuist

Esimese kilomeetri võtsid enda peale noored ja tugevad - Arne, Ott, Jürgen, Aivo, Neeme ja Tiit
Foto: Kristel Hani

Kui esimene etapp oli õnneliku lõpu saanud, järgnes parvetamine ...

...millele järgnes omakorda viimane jõupingutus, kus armu ei antud isegi enam vanematele jahimeestele mitte. Vintsi haardeulatusse sikutasid looma Endel, Urmas, Reimo ja Toivo, masinat kureerib Olav, kes asub autokastis pildistaja selja taga.
Fotod: Toivo Vaik

Ehkki päeva teine pool polnud kergete killast, oli nalja ja naeru pimedani kuni saabus auto, kes saagi edasi toimetas. Tore, et ikka ja jälle leidub inimesi, kellele tööst vabal päeval metsas värskes õhus rassimine rõõmu teeb ja ka kohusetunne takka sunnib. Sest küttimiskohustused on täitmiseks vaatamata asjaolule, et kodune külmik juba vastu punnitab. Kui sai meestelt-naistelt küsitud, mis teid ikka veel välja ajab, oli vastus ühene: kuidas sa kodus istud, kui tead, et teised ju ometi lähevad! Ja kuidas rõõmsameelses seltskonnas viibimisest eemale jääda võiks? Ilus ilm, mõnus seltskond, lahe huumor ja kontimööda rassimine - kes suudaks sellistest asjadest küll ära öelda!

Neile, kes jätkuvalt ei suuda kodus püsida, on järgmine võimalus 12. detsembril kogunemisega kell 9. Selle päeva jahti juhib Jürgen Tamm, kelle poole võib uue jahipäeva asjus pöörduda iga kell. Eelteatena veel seda, et 19. detsembril toimub suur koertega jaht, kuhu on oodata kuni kaheksat jahikoera. Siis on vaja suurt hulka kütte, et päev täie ette läheks. Aga sellest täpsemini juba järgmisel korral. Seniks aga 

KOHTUME JAHIL!