Esimene vihmasegune ühisjahi päev oli meid nöökima tulnud, taevased pildid näitasid karmi nägu. Siiski olid välja tulnud nii vanad kui noored. Kuidas sa ikka koju jääd, teised ju lähevad!
Taevast vaatas alla üsna karmipalgeline jahiilm ja sadu algas enne veel kui asjad paika said...
...juba ammu pole hommikusel kogunemisel nii sirget rivi nähtud.
Fotod: Kristel Hani
Kuna jahimehed pole harjunud ilma üle kurtma, siis esimese vihmapataka järel algas täiesti tavaline jahipäev. Oligi just selline, mil tundus, et peab vist ikka enne lõuna ära pidama kui laksu lahti saab. Siiski kuuldus kolmandas ajus paugutamist ja tabamuse kohta olid ka tunnused olemas. Ega midagi, Apollo jälje peale, sest tegu tuli lõpule viia.
Seekordse küttimise viis finišisse Andre Pildre, aga kuna esimese tabamuse teinud kütid ei suutnud kokku leppida, kumma pauk tabas, sai seekord pildile pandud Apollo (vasakul), kes oma saavutust tutvustas nüüd juba pensionipõlve pidavale õpetajale Terrile. Viimane arvas, et õpilane sai hakkama.
Foto: Toivo Vaik
Õnneks ei jäänud vahelduvatele vihmasabinatele vaatamata jaht seisma ja mitte keegi ei tulnud välja nõudmisega minna maksa praadima. Jaht kestis edasi ja nii juhtus, et saagiks sai teinegi hirv, kelle küttis täpse tabamusega Teet Vakrõõm. Aga nagu ikka jutub, polnud ka seekord päeva lõpp kerge, sest saak tuli taas välja tuua sealt, kuhu inimesel tavapäraselt asja pole.
Selle looma kättesaamiseks tuli forsseerida Killikari jõge. Aga millal siis saak välja tassimata jäänud on, seda pole vist ükski jahimees kuulnud.
Foto: Kristel Hani
Aga meie jätkame tavapärases joones ja koguneme 30.oktoobri hommikul kell 9. Hiilimisjahi soovijad, kes veel pole nimekirjas, pangu end reale Jürgeniga kontakteerudes. Kütime kõiki liiki hirvi, metssigu, põdrapulli ja põdravasikat. Kühvlikandjad põdrapullid ja põdralehmad jätame laskmata, selline päevakäsk!
KOHTUME JAHIL!
