Pidev jutt kliimasoojenemisest ei pea tükati paika küll. Sellist ootamatut pakast detsembri alguses, mil miinus paarikümne pügala ümbruses tuuritab, pole ammu nähtud. Aga ega see jahimehi ruineerinud, sest nimekirja sai 35 osavõtjat. Igatahes tõotas päev tulla huvitav, sest abiks oli meil tervelt viis jahikoera.
Arvatavalt tuleb soojapuhur töösse rakendada, et lõunapausi saaks erinevalt hommikukohvist ilma talvemütsita pidada.
Seekord oli üheks külaliseks kõigile teatud-tuntud jahindustegelane Andres Lillemäe, kes meie uut maja hoolega takseeris ja igatepidi rahulolu väljendas. Erliselt meeldis talle meie jahekamber.
Fotod: Toivo Vaik
Aga siis päeva juurde. Külalisi oli veel teisigi, sest ulukeid olid tulnud metsast välja ajama meie kauaaegsed Järvamaa koostööpartnerid Rene Järvmägi ja Joel Potman, kelle töökad jahikoerad on meil juba eelmistel hooaegadel endale hirvejahis nime teinud. Samuti leekis koos oma laikadega metsas ringi meie oma mees Aivar Saagpakk ja vajadusel ajas jälgi ka Apollo.
Ei lasknud jahijuhataja Arne Saagpakk mehi pikalt toas kohvitada ja saatis seltskonna õue, et saaks päevakäsud ja jahiohutuse manitsuskõne karges õhus jahilistel kõrvade vahelt läbi lasta. Ohutus üle kõige! See oli viimane lause enne autodesse istumist.
Foto: Kristel Hani
Huvitaval kombel saavad jahikoeradki aru, millise küti ette loomi ajada tasub. Selle päev parim kütt oli Tiit Kuus, kelle laskudest said saagiks punahirve pull ja metssiga.
Foto: Priit Kuus
Looma väljatoomine oli ikka paras pähkel, sest sellesse kohta poleks pääsenud ükski muu masin kui helikopter. Kuna selle ostmine meil esialgu veel päevakorras pole, siis tuli asi ürgajast pärit meetodil ehk inimjõul ära toimetada. Kui blogija oma sammud meeste jälgi mööda laskepaiga poole asutas, siis kohtas ta esimesena tüdrukut, keda nähes asjatundmatu inimene oleks vist päris ära ehmatanud, sest välja nägi ta tõelise amatsoonina.
Kuna saaklooma väljatirimine kraavitatud lageraielanki mööda oma kolm-nelisada meetrit oli suurt vaeva nõudev töö, siis riputati tühjaks laetud püssid kõik Kristiina Maria Lõokese turjale, et teda hirvepulli sikutamisest säästa...
Alles seejärel hakkas noorendiku poolt kostma parajat ähkimist...
Fotod: Toivo Vaik
Kui lõunapaus peetud, tegi järgmisest ajust saagiks metssea Margus Mäeorg. Ei ole teada, kes selle juhtumi puhul hooletu oli, kuid pilti blogisse sellest toredast hetkest saabunud ei ole. Aga kiitus täpsele kütile saab siinkohal ikka edasi antud!
Selle jahipäeva lõpp oli ilus nagu alguski, sest viimase käesoleva hooaja põdrapulli tegi seltskonnale saagiks Alar Aavasalu. Tore sümmeetiliselt asetsevate kolmeharuliste sarvedega trofee rõõmustaks iga jahimeest.
Foto saatis Alar Aavasalu
Sellega see päev õhtusse saanud oligi. Külmakahjustusi ei saanud mitte keegi, järelikult on meeste varustus tasemel. Aga roosad põsed ja rassimisest saadud kerge kaalulangetus kulus igaühele ära.
Nüüd aga tähelepanu! Põdrahooaeg on lõppemas ja meile on üles jäänud veel vaid ühe põdravasika luba. See on antud selleks nädalaks kõigile meie jahimeestele vabaks küttimiseks. Luba on laetud üles Jahisesse. Kes looma juhtub küttima, siis enne sellega toimetamisele asumist võtab ta ühenduse Arnega, kes loa maha kannab. Peale esmast töötlemist metsas toimetab kütt saagi meie jahimajja jahekappi rippuma. Pakase jätkudes piisab kui see riputatakse töötlemisruumi ja jaheruumi sel juhul tööle panna pole vaja.
Aga ühisjahiga jätkame 11.detsembri hommikul ja koguneme kell 9. Kes soovib hommikul hiilida, paneb end jahijuhataja juures nimekirja.
KOHTUME JAHIL!
