Päev algas nagu teisedki taolised. Lisaks omale rahvale olid meil külalisi, kel kaasas hakkajad jahikoerad. Seega oli taustajõud tavalisest suurem, aitäh Andreas, Rene ja Maarika. Nagu elu on näidanud, on vähemalt üks saagitegija külaliste hulgast, sest me oleme nende suhtes hoolivad olnud. Aga kõigest järgemööda.
Päev algas sellega, et kogunemisele toodi hiilimisest üks hirv. Tabamus kahelt mehelt, autoriteks Tiit Mägi ja Aarne Mesila. Samal ajal kui saagi teinud kütid esmatöötlust tegid, jagati teises ruumis eelnevate kordade jahisaaki.
Toivo tunneb heameelt, et kohe julgem õhtul koju minna. Pildi autor arvas, et selline hea moosivarga nägu ees, kuidas jätad hetke jäädvustamata...
Jahijuhataja Arne Saagpakk loeb sõnad peale, sest enne tulejoonele minekut peab olema kõik üheselt selge. Ka see, millist looma lasta lubatakse ja kes neist võib rahulikult minema kõndida.
Fotod: Kristel Hani
Viimasel ajal on läinud nii, et Arne Saagpakk on ise üks viljakamaid hirvekütte olnud, kes mitmest jahipäevast ka sarvepaari kaasa viinud. Olgu või pildil olevad pulgad, mille kohta mees ise kommenteeris, et no juhtus!
Foto: Andreas Kuusik
Kuulnud Arne pauku, viskus lähedal ringi kalpsanud konn ennast selili, tõstis koivad üles ja teeskles surnut. Sest ega tema tea, keda kõiki siin metsas jahitakse. Kummastav on vaid see, et loomake pole novembri keskpaigaks ikka veel oma talvekorterisse suundunud.
Vahepealne aju oli tühi tampimine, kummaline küll, aga sealt oleme alati midagi leidnud. Justkui kalender oleks kusagile padrikusse puu külge naelutatud, et kõik ulukid teaksid, millal laupäev on.
Ega muud kui vaja pidada üks nõupidamine hüva nõu saamiseks...
Fotod: Kristel Hani
Nõu nõuks ja kui seegi aju oli lõppenuks kuulutatud, selgus, et Rene ja Jürgeni koerad lippasid ringi juba kaugemal äsja lõppenud ajukohast. Jäime ootele, sest enne ei alustata millegi uuega kui kogu seltskond koos. Peagi hakkas raadioeetrist kostuma sosistamist. Kes küll metsas sosinal jahti peavad, imestasime, kas oleme äkki sattunud salaküttide raadioside peale? Nali naljaks, aga see, et me omad mehed koeri otsides sosinal räägivad, oli juba iseenesest kõnekas.
Seda need koerad siis ringi lippasid ja peremehed omavahel sosistasid. Kogu asja tulemus on pildil, tegijad Jürgen Tamm ja Rene Järvmägi.
Foto: Toivo Vaik
Veel üks asjaolu väärib ära märkimist. Oleme ka varem kirjeldanud, et tavaliselt viib meilt vähemalt üks jahikülaline trofee kaasa. Seekord sai uhke leidsarve omanikuks Maarika (alias Paula) Järvmägi. Hommikul saabumisel Saaremaa eripärast loodust kiitnud külaline sai oma sõnade eest saarlastelt toreda kingituse kaasa.
Foto: Kristel Hani
Lisaks sai Marika esmakordselt jahil käies täiesti uudse elamuse. Nimelt seisis ta Arne kõrval kui see pulkpulli küttis. Peale seda lubas ta kõikidel jahiretketel kaasas käima hakata, nii erutav oli küttimise hetke oma silmaga näha. Kas ehk uus tulevane jahinaine? Mine tea.
Selline siis see 12. novembri jahipäev sai. Aga järele jätta ei saa, sest hulk tööd on veel ees. Jätkamiseks koguneme 19. novembril kell 9. Kes viitsib varahommikul hiilida, paneb end Arnega kontakteerudes nimekirja. Lasta nagu ikka, hirved, metssead ja põdravasikad.
KOHTUME JAHIL!
