11-12. veebruar lõpetas hirvejahi hooaja üsna kopsaka finišiga. Päevad olid ägedad, tööd täis ja viljakad. Mis peamine, huumor ja aasimine käis metsade-lagendike ühest nurgast teise, nii et naera oma nabaümbrus haigeks. Koos meie suurepäraste külalistega sai maha pandud kõigi hooaegade hirveküttimise rekord. Aga nüüd kõigest järgemööda.
Hommikul oli rivis 40 jahilist ja 8 hakkamist täis jahikoera. Päev tõotas tulla äge.
Keset rivistust hakkasid jahikülalised äkki oma masina juures kolistama, algul oli arusaamatu, miks nad jahijuhataja "epistli" ajal seda teevad. Üsna pea said Kärla jahimehed-naised üllatuse osaliseks, sest külalistel oli meie jaoks järjekordne kingitus kaasas. Ja just see, millest meil on mitmeid kordi juttu olnud, et peaks ikka ostma ... aga jutuks oli see jäänudki.
Rene ja Andreas andsid piduliku sõnavõtuga meile üle kelgu. See, et lund ei ole, ei vähenda veel jahimeeste jaoks riistapuu vajalikkust. Jahijuhataja Arne ei suutnud oma üllatust varjata.
Fotod: Kristel Hani
Nüüd on aeg panna siiakohta kirja nende külalisjahimeeste nimed, kes selle ilusa üllatuse taga on. Andreas Kuusik, Roman Uibo, Rene Järvmägi, Joel Potman, Indrek Loorens, Asser Soomets, Hannes Viiber.
Selles mõttes algas jaht küll meie vanade traditsioonide tuules, sest esimestest ajudest saaki ei tulnud. Kuna laskekohustuse täitmisest oli puudu vaid üksainus isend, oli lootus ikkagi see täis saada. Eesmärk pühendab abinõu!
Üks korralik kõhutäis spetsiaalselt selle päeva tarbeks keedetud suppi on alati aidanud. Edasine päeva kulg näitas, et eelneval väitel on jumet.
Suppitäis kõhtudega sai ajujahti uues kohas alustatud. Sihiks ikka vaid hirvepullid, loomulikult sekka ka metssead kui juhust on. Kuna hirved kogunevad talveperioodiks eraldi karjadesse, ühtedes lehmad-vasikad, teistes ainult pullid, siis oli vaja leida üles just pullikarjad. Enne ajusse minekut arvas Sven, et küll oleks hea kui suudaks koertele ka selgeks teha, et nad veebruaris ainult sarvikhirvi taga ajaksid ja teised sinnapaika jätaksid. Aga unistused selleks ongi, et kunagi täide minna!
Kõlasidki järjestikku paugud, järelikult oli pullid leitud. Joel Potman oli endale uhke trofee teinud.
Foto: Neeme Õige
Ega me siis külalisele alla saanud jääda ja selle tõestuseks suurepärane saak läbi Tiit Mägi vintrpüssi toru.
Foto: Aarne Mesila
Kuid kõik ei saa alati minna nii nagu me soovime. Elus juhtub nii seda kui teist ja me peame leidma endas jõudu ka kaotuste üle elamiseks. Seekord meil üks selline juhtum ka aset leidis. Ebavõrdses võitluses metsseaga jäi kaotajaks tulbli Norka. Ainult jahimees teab, mida tähendab saata jahikoerte pilveriiki oma truud kaaslast. Andrease jaoks oli see päev raske. Mälestuseks pilt tema fotokogust.
Küll on kena kelguga... Õhtul sai kinnitust ka tõik, et kelk tegi oma esimese töö ära juba samal päeval. Joeli tehtud saagiga oleks ilmselt läinud pimedani kui uut võimalust poleks olnud. Koostöös Riivo ATVga tuli pärapõrgusse kukkunud saak päris hõlpsati käru juurde.
Nüüd sai asjad kokku ja oli aeg minna jahimajja. Seal ootas meid Linnamäe lihatööstuses valmistatud suitsupõrsas. Hirvejaht oli korda läinud, kütitud üks isend rohkem kui meilt nõutud.
Kes meist ei teaks, et parimad mõtted tekivad inimajus just suitsupõrsast mekkides. Mida rohkem singiviile Kristeli noa alt tuli, seda jutukamaks seltskond muutus.
Fotod: Toivo Vaik
Nagu teada, siis üks mõte järgneb teisele ja kuna külalised olid juba varem tunda saanud Saaremaa ööbimiskohtade külalislahkust, siis jäi peale arvamus, et kütame pühapäeval veelkord metsades ringi ja teeme säru kasvõi metssigadele. Boonuseks muidugi see, et hirvepulli jaht alles käib ja mitte keegi pole keelanud neid lisaks küttida. Aga juhtus see, et metssea jahi tulemuseks sai veel neli hirve. Seega kokku sai selle hooaja küttimisnumbriks 150 punahirve. Kui siia juurde lisada veel 108 metssiga, siis võib suuremate ulikite osas rahule jääda. Sigu võib ju veel hea õnne korral lisanduda, sest hooaja lõpuni jääb paar nädalat.
Aga siia juurde ka veel üks kurb klausel, et meie põdraküttimise kohustused on üle paisutatud ja seda mitte ainult Kärla maadel. Nagu kuulda, on põdranappus ka mujal. Järgmise hooaja algul on vaja see teema tõsiselt läbi arutada.
Pühapäeva hommikul sai nimekirja 19 vaprat meest-naist ja koerad muidugi. Selle päeva kütid olid siis Andreas Kuusik (2 hirve), Rain Mesila ja taas Joel Potman. Viimane läks koju kahe uhke sarvepaariga. Lisame siia veel need pildid, mis tublidest küttidest blogisse saabunud on.
Esimesed pühapäevased paugud tulid Raini püssist. Ehkki mees raadiokanali kaudu hindas end algul ainult edukaks võsaniitjaks, selgus siiski, et võsa taga oli miskit ka maas.
Foto: Taivo Villak
Ei jäänud jahijumalanna soosingut ilma ka Andreas, sai temagi uhke hirvetrofee omanikuks.
Foto: Andrus Eltmaa
Hirvehooaja lõpupaugu tegemise au jäi Joelile. Porka ajas ette ja nii see saak tehti. Pildistamise juures andis Joel kibekiire lubaduse uuel hooajal taas kohal olla. Kui teda vaid kutsutakse.
Foto: Arne Saagpakk
Käes on aeg, mil metsad saavad jahikärast rahu. Et valmistuda kevade saabumiseks. Et puhata, kosuda ja suuremaks kasvada. Et näha ette varjatud pesakohti ulukitele, kes asuvad peagi oma järglastega maha saama. Et olla valmis 1.oktoobril 2023 algavaks ajujahi hooajaks.
Foto: Kristel Hani
Selline meie hooaeg sai. Kuid ega blogi töö veel sellega lõpe. Peagi anneme ülevaate täpsest küttimisstatistikast ja toome välja kõik meie auhinnatud jahitrofeed.
Kindlasti leiame sealt ka vajalikke teateid meil toimuvate muude ürituste kohta. Uute kohtumisteni Kärla jahimeeste blogis!
JÄLGI AEGAJALT IKKA MEIE BLOGI SEISU JA SULLE EI JÄÄ MITTE MISKIT EI KAHE SILMA EGA KAHE KÕRVA VAHELE!
