Ehkki eelmisel jahilaupäeval saaki ei tulnud, sai selgeks asjaolu, et eelmises loos ei ajanud Toivo jahimehejuttu, vaid kõik oli tõsi mis tõsi. Sead olid sealkandis täiesti olemas, saak jäi tegamata vaid kahel põhjusel. Selle päeva jahist jutustab Kristel Hani, kelle võetud on ka pildid.
Et siis oli meid hommikul koos 8 "toru" + Ive ning Apollo.
Mõeldud tehtud, jutud räägitud ja padavai metsa, polnd ju aega kulutada, kõik teadsid, mis ilma lõunast alates lubab. See pidavat tulema õudne.
Hommik tõotas tulla imeline, aga päev...
Tegime, nägime, juurdlesime, arutasime jälgede üle, mis loom oli, mitmekesi, kuhu läks ja mida mõtles, jahimehe fantaasial lasti lennata..
Esimesest tukast, kindel pauk, peab siga sees olema, tee ääred ju puhta üles tuhnitud. Leiti hoopis hirve lehm ja vasikas ning ega metsanotsugi ei lasknud end kaua oodata. Nägijaks oli Neeme, aga mees arvas, et see nii ilus ja armas loomake, et mitte ei raatsinud lasta 
. Nii see sinna meist sigadusi tegema jäi.
. Nii see sinna meist sigadusi tegema jäi.Kaart nagu vanasti, kõigile jahimeestele hästi arusaadav ja legend juurde ... arenduse taga Toivo sööt, Toivo loik, parkla jne, täitsa naljakas kohe kuulda ja näha, ei ole muutund miskit.
Järgmine mets oli kitsekesi ja noori sokukesi täis aga see ka kõik. Ja siis viimases tükikeses, ohhh, jeekim, kus oli sigu, oma kümmekond, suuri-väikseid, nagu eelmises loos kirjeldatud oli.Läbisegi, isegi pauku tehti aga kuna kaugel, siis need notsud kasvatavad edasi tailihatriipu oma pekise naha alla 
.
.
Puude vahel näha kuidas hirv läinud, ampsates alt ja sarvedega süganud ülevalt. Metsameeste keeles hirvekahjustus...
Arne Saagpakk kutsub pidama seajahti 25.veebruaril ja nagu ikka, kogunemine kell 9. Tulemas on ka koertega jahikülaline.
Samas on otsa lõppemas aeg, mil jahikoertega ulukeid ajada võib. Lohutuseks seegi, et varitsusjaht metsseale algab koos uue hooajaga.
KOHTUME JAHIL!
