Päev algas nagu kõik teised, mil püstitatud eesmärgid suured. Karge ja kerge lumevaibaga talvepäev tõotas tulla hirvesaagirikas ja kuna maas oli neid 97, oli lootust, et kellelgi meist naeratab õnn olla juubelihirve kütt. Mis seal ikka, jahijuhataja Aarne Mesila korraldused ära kuulatud ja metsa!
Sellise uhke ilmaga jahihommikut ei ole just igal korral.
Minu arvates jorutavad nad hommikuti liiga kaua. Ma oleks juba mitmele metsatukale tiiru peale jõudnud teha. Pääseks ometi siit autost...
Fotod: Kristel Hani
Juba esimeses ajus olid hirvepullid sees. Raadiojaamast kostus ajajate teateid, kuhu suunas sarvilised tormavad. Ei läinudki pikalt kui käis esimene lask, mille järgnes teade, et hirvepull kütitud.
Hooaja üheksakümne kaheksanda autor on meie seltsi üks tublimaid kütte Riivo Mesila. Ise kommenteeris ta tulemust nii, et esimest korda elus ajas Porka oma peremehele saagi ette. Siiamaani on eriliselt hakkaja jahikoer ajanud neid kõikide teiste küttide ette.
Foto: Kalle Voog
Aga milles siis see sigadus seisnes, saab siinkohal kohe ära seletatud. Nimelt läks lahti nii kõva seajaht, mida meie jahipäevadel pole varem ette tulnud. Neid tormas metsast välja kohe karjade kaupa ja ilmselgelt viskusid pauguseeriate tõttu hirved põõsaste alla maha, sest rohkem neid ei nähtud. Saagiks langes kümme kärssnina, ka see tulemus on meie seltsi kõikide jahipäevade rekord.
Paneme siiakohta kirja kõik kütid, kes sigadele pihta said. Riivo Mesila, Tiit Mägi, Urmas Pildre, Tiit Kuus, Gert Aavasalu, Andres Lillemäe (külaline), Priit Kuus ning Aarne Mesila ja külaline Helges Talinurm koguni kahele. Teadagi, et metssiga on visa loom, ning omajagu võttis aega ka haavatute tagaajamine. Aga päeva lõpuks olid käes kõik, see oli hea. Eks valge lumevaip oli selles töös suureks abiliseks.
Tiit Kuus arvas, et oleks need jooksikud kõik pihta saanud, saanuks seakohustus korraga täidetud.
Foto: Tiit Mägi
Omamoodi üllatuse korraldas ajaja Ott Lõugas. Mis teha, jahil ikka juhtub! Koertel oli parasjagu tegemist kusagil kaugemal ja nii arvas mees, et läheb lohiseva tagaosa jälge lumele jätnud seale järgi ja piilub, kuhu ta maha kukkunud on. Mõne aja möödudes andis ta teada, et märkas läbi võsa, vaevaliselt kulgevat looma, kellel kurss Umbtee poole. Mis muud kui kütid sinna rivisse! Korra oli kuulda isegi looma hoiatushüüet, ilmselgelt oli teda jälitanud mehe lõhn ninna tunginud. Huntlock näitas ilusasti, kuhu mees vaikselt sea jälgedel liikus. Kuni saime järgmise eetriteate, et kukkus maha ja suri. Umbteele haavatud looma ootama tulnud kütid laadisid püssid tühjaks, haarasid köie ja sammusid saaki välja tõmbama. Esimesena jõudis Oti juurde Toivo ja küsis, kus siga on. Mees osutas eespool olevale suurele veeloigule mille keskel loom lamaski. Aga oh häda, nende sõnade peale tõusis siga loigust üles ja jätkas aeglast minekut tee poole justkui tahaks küttide lohistamisvaeva kergendada. Aga kohale jõudnud meeste püssid olid kõik autodes! Õnneks tuli veel Gert, kellel paugutegija kaasas ja nii see seiklus lõpu sai.
Seekord sai taustajõuna tegutsenud Ott endale personaalse pildi. Justnagu päris kütt saagiga!
Ka saaki tee poole tirima hakkav seltskond sai pildile võetud.
Gert palus end pildile võtta jahimajas, sest tema kõrvalt ajust välja jooksnud saakloom jäi tänamata ja temalt andestus palumata. Kui see tehtud, sai tubli küti süda rahu.
Fotod: Toivo Vaik
Selline see meie "sigadust" täis päev saigi. Saak uhke ja jahilised rahul. Laupäev andis metssigade küttimiskohustuse täitmisel tubli täienduse ja me oleme nüüd lastud 63 metsseaga keskjoone ületanud. Aga natuke vähem kui pool on veel minna. Hirvede osas kolmandik. Metskitsi on tabatud 62.
Ärevusega ootame järgmist ühisjahti, milleks koguneme 2. detsembril kell 9. Hiilimisjahi nimekirja peab Aarne Mesila, kes on ka jõulukuu esimese ühisjahi juhataja.
KOHTUME JAHIL!
