Üle pika aja näitas ilmajumal saarlastele pakast. Ehkki ta nii karm polnud kui meie lähiümbruses, sai siingi kerget näpistamist tunda. Ja seda muidugi need, kes viitsisd end küdeva ahju kõrvalt välja ajada. Tõsine jahimees on aga tavainimesega võrreldes kiiksuga, sest kui kõlab kutse - JAHILE - siis on alati neid, kes kõigest hoolimata kodust välja metsa poole plagavad. Ükskõik kui palju kodused ka hurjutaksid või millised olud parajasti väljas on.
Rivistus karges hommikus.
Seekordne jaht oli ka selle poolest veidi erinev, et omavahelises suhtluses võis tükati kuulda kolme-nelja erinevat keelt. Kokku oli saanud suhteliselt rahvusvaheline seltskond. Kuid vaatamata kõigele kulges jaht igatepidi normaalselt, peamine säru sai tehtud metssigadele - see oligi nende päevade eesmärk. Jahti juhatas Arne Saagpakk, kes suutis end kehtestada ka erinevate keelte keskkonnas.
Otsa tegid lahti leedust pärit jahimehed, kelle koerad olid sigade suhtes eriliselt hakkajad. Kahe päeva jooksul võttis Daniel Bojarun (pildil paremal) maha kolm kärssnina.
Taani päritolu ja nüüdseks Eestisse elama asunud Peter Thomsen tundis mõnu meie metsade värskest õhust ja oli rõõmus tubli saagi üle, mis tal õnnestus teha.
Ajude vaheajal pakkus nina soojendamist ja äsja lõppenu analüüsimist meie õdus jahiloss. Seal sai lõunatunnis maitsta ka kuuma suppi ja masinast kohvi tilgutada. Sellistes tingimustes saab eriliselt aru, kui hea värk see maja meile ikka on.
Kõik meie külalised tundsid rõõmu sellest, et olid merelisse kliimasse sooja saanud tulla, ehkki me ise olime natuke teisel arvamusel. Nii põhjamaades kui Eesti mandriosas olevat möllanud aga palju karmimad miinuskraadid.
Fotod: Kristel Hani
Üks tõsine jahipäev pakases ei rõõmusta ainult saagi pärast, vaid silmailu pakub kogu loodus. Üsna mitmed jahilised nägid põtru liikumas. Nemad käivad end küttide juures hoolega näitamas, sest on kursis, mida need jahimehed parasjagu metsas tegemas on.
Foto: Tiit Mägi
Järgmise saakloomaga sai pildile võetud Riivo Nael. Ometi oli selle saagiga huvitav lugu. Kõrvalolijad ja ka kaugemad kuulsid ainult ühte pauku. Ka saak oli saanud vaid ühe tabamuse. Hiljem selgus, et tulistasid kaks meest ja ülitäpselt samal ajahetkel. Selle tõttu kirjutame siia ka Rootsist meie piirkonda elama asunud küti Johan Furbecki nime. Kumb see päris autor on, jääbki teadmata.
Foto: Toivo Vaik
Kindel mis kindel on see, et noore kuldi juures poseeriv Madis Mets selle saagi ka teinud on.
Foto: Aivo Roos
Kus eri rahvused koos, seal juhtub ikka erimeelsusi. Porka püüdis võõramaalastest jahikoertele selgitada meil kehtivaid reegleid, kuid oponendid läksid päris kurjaks. Mis sa üksinda mitme vastu teed ja nii pidi meie oma tohtri juures ära käima. Õnneks ei ole vigastused tõsised ja jahimeeste tubli abiline jäi mõneks ajaks haiguslehele. Kindel on see, et ta peagi rivis on.
Foto: Riivo Mesila
Laupäevaseks saagiks jäid viis metssiga ja hirv. Hirvekütid olid leedukas Mark Budrevic ja meie oma mees Neeme Sinimeri.
Päev ise lõppes suure saagikoorma jaotamisega, mis nädala sees meile kohale toodud oli. Suurt täpsust nõudnud töö tegid ära Aarne Mesila ja Kristel Hani. Igatahes rahule jäid kõik osalised.
Just nagu laupäevasest pakasest veel vähe oli, kruttis ilmavana pühapäevaks veel mõne miinuspügala juurde justkui katsetades, kas nad ka 20-ga välja tulevad. Tulid, ehkki päike tõusis ka kuidagi vastumeelselt.
Foto: Kristel Hani
No uskumatu, aga jahimaja lähedusest kütitud karjast järele jäänud kaks isendit olid pannud öösel toime kättemaksuaktsiooni. Siin ei saanud ju kahtepidi mõtlemist enam olla, need sead tuli üles leida, sest mine tea, mis nad meile veel teha võivad. Eesmärk täideti ja pühapäeva saagiks jäid need kaks metssiga.
Millised elutormid sellest männist küll üle käinud on? Ometi on ta kõigele vaatamata ellu jäänud ja suureks kasvanud ning pakub omapärast vaatepilti.
Fotod: Toivo Vaik
Ka teisel jahipäeval jooksid põdrad heameelega meie jahikoertega võidu või ka lihtsalt niisama sooja tehes. Jahimeestele teeb põtrade nägemine vaid rõõmu, sest juba paar hooaega oli tunne, et need suursugused loomad hakkavad meilt päris ära kaduma.
Foto: Kristel Hani
Rahvusvaheline abi oli tõhus. Lisaks loo algul mainitud leedukale küttis pühapäeval teise metssea Soome mees Pekka Martikkainen. Meie lossi ümber maad kaarutanud kärsad olid rajalt maas.
Foto: Tiit Mägi
Ilusat looma sai vaadelda jahikoeraga metsas möllanud ajaja Jaanus Erimäe. Tubli koer jõudis suurt hirvepulli hoida kinni nii pikalt, et piltki tehtud sai. Ometi tundub täpsemalt vaadeldes, et looma parem esijalg on mingi vigastuse või haiguse tõttu paistes. Loodame siiski, et pulmadeks saab terveks ehk järgmiseks sügiseks siis. Uhked sarved näitavad, et kasvamas on tulevane medalilootus.
Foto: Jaanus Erimäe
Sellised meie karmid jahipäevad siis said. Ja nagu ikka, me jätkame! Loodame ka mõnusamaid ilmatingimusi, sest selle loo kirja panemise ajal esmaspäeva hommikupoole tõusis õuetemperatuur -18 pealt -4 juurde paari tunniga.
Me koguneme Jahilossi 13. jaanuaril kell 9. Kütime kõiki liiki metssigu ning hirvevasikaid ja väärarengus sarvedega hirvepulle.
KOHTUME JAHIL!
