Jahimehed on teatavasti väikese kiiksuga inimesed. Aasta kulgebki neil pisut teisiti kui teistel inimestel. Nimelt algab jahimehe aasta 1.märtsil ja lõpeb järgmise aasta veebruariga. Kärla omad loevad hooaja käivitunuks siis kui eelmise tulemused kokku löödud ja pidu peetud. Nii ka seekord.
Teel Marta-Lovise poole. Meil on seltsi liikmete hulgas igat masti mehi, hetkel pildil bussijuht Jarmut Tarkus. Hea kui omast käest võtta!
Noh, ei tulegi siis pidusse või? Me juba ootame!
Ega pole aega niisama tühja lasta, pidu ikka kohe käima.
Kui saabumise rituaalid tehtud, sai pealik sõna tublide jahiliste kiitmiseks.
Seekord said teiste hulgas erilise tähelepanu need jahimehed, kes on hakanud üha enam tegelema jahikoerte kasvatamise ja väljaõpetamisega. Viimastel aastatel on see tegevus meil hoogustunud, küllap on selles oma osa neil jahikülalistel, kes on meile demonstreerinud, kuidas üks õige jaht tublide koerte abil käib ja millist mõju see saagipäeva õnnestumisele avaldab.
Sven Mägi on juba kogemusega jahikoerte pidaja. Tema kuulsaim abimees Apollo on olnud meile kõigile vajalik. Lisaks on mees ka tubli metsa-ajude juht ja tegus juhatuse liige.
Jahikoerte kasvatamise teemasse on põhjalikult süvenenud ka Madis Mets.
Tublid jahikoerte kasvatajad-hooldajad on lisaks pildil olijatele Tiit Mägi, Teet Vakrõõm ja Riivo Mesila. Tunnustuse pälvis ka Gerard Aavsalu, kes pühendas enim aega Jahilossi kõrvalhoone ehitusse. Lisaks tänukirjadele said kõik kaasa kitseviiuli. Suusõnalise tänu ja kitseviiuli said Jarmut Tarkus, Aarne Mesila ja Toivo Vaik. Loterii kaudu said kitseviiulite omanikeks Triinu Mälk ja Kaido Teär. Maitsva meene said ka jahimeeste naised, kes taluvad vabadel päevadel meeste pidevat metsas hulkumist ja seejuures veel nendega koos peole ka tulevad!
Ilma Ott Lõugaseta ei kujutaks ühisjahte enam ettegi. Taustajõuna tegutsedes saab teda leida kõikjalt, olgu siis vaja lükata metsateedelt või parkimiskohtadelt traktoriga lund, ajada ajust loomi välja, korraldada suuremate ürituste tarvis supi keetmist, tirida mülgastest saagiks langenud loomi välja või neid metsas esmastöödelda. Head käed iga töö juures!
Kui kiitused olid jagatud, oli paras aeg laudade taha asuda, sest köögist tulevad suurepärased lõhnad rohkem asu ei andnud.
Enda koha lauas pidid ise üles leidma. Nimesilte välja ei pandud.
Baarileti juures algas tihe askeldamine. Küsi vaid, ja soov saab täidetud! Ei mingit tasumist.
Loomulikult läks lisaks söökide-jookide manustamisele lahti ka tants. Ole sa noor või vana, oma tiirud pead ära tegema, sest mis pidu see ikka muidu oleks. Lisaks ka väike ajuturgutus Arne koostatud mälumängus, sest ega juustealust ainult jookide abil töös hoia. Küsimusi oli kohalikust elust kuni laia maailmani välja. Alates jahiga seonduvast, meie oma tegevusest kuni Jordaania pealinnani. Jahimees peab kõike teadma! Teati muidugi, aga midagi jäi, nagu ikka, ka vastuseta.
Rain Mesila oma meeskonna autasu vastu võtmas. Järgmistel piltidel ka tema tegus seltskond.
Pidu jätkus kuni uue päevani ja sealt edasigi. Siinkohal järgnevalt suvalisi hetki melust, mis parajasti aparaadi objektiivi ette jäid.
Kui ilmub valguse kätte tort, võib haista juba pidutsemise lõpu lähenemist.
Nonii! Iga asi saab ükskord otsa. Laulu "Koju, koju, ma lähen jälle koju," saatel kogunes bussiseltskond taas masinasse ja sõit lahti läkski. Solistiks oli seekord Kaido Teär.
Sellega sai uus hooaeg täie õigusega oma alguse kätte. Aga blogi tahab omakorda sõna võtta ja kiita meie tublit juhatust, kelle ametiaeg kestab veel kevadise üldkoosolekuni. Selle juhatuse ajal sai valmis meie Jahiloss koos kõrvalhoonega, see on kõige märgilisem meie pea 69 aastases ajaloos. Lisaks suurepäraselt korraldatud ühisjahid ja kogu meie tegevusele vastu pidav finantsmajandus. See kõik ei tule ilma tööta, mis aga on suuresti igapäevaselt nähtamatu.
AITÄH!!! AARNE MESILA, ARNE SAAGPAKK, SVEN MÄGI, JÜRGEN TAMM, NEEME SINIMERI! Teie ettevõtlikkus on vilja kandvale pinnasele langenud. Blogi poolt veel tänu sulle, KRISTEL HANI, kes sa oled blogi toimetamisel üks esimesi abilisi piltide ja vajaduse korral ka ülestähendustega. Me kõik oleme märganud seda, et kui jahihommikutel oma jututunde peame, nokitsed sa siin-seal kas harja või lapiga või valamu juures ja maja seisab nagu iseenesest korras ja puhas.
Loomulikult ei saa mööda minna kogu sellest seltskonnast, kes hooaja jooksul seda tööd tehes rassivad. Lisaks see huumor, mis nende päevade jooksul voolab, on hoomamatu.
OLGE HOITUD JA EDU IGASSE PÄEVA!
