Kärla omad kogunesid paksus hommikuudus Jahilossi, et minna vastu järjekordsele saagipäevale. Udu tõttu olid mõned küll skeptilised, et kas valge lina raielankidelt ja heinamaadelt õigeks ajaks kaob ja saagi nähtavaks teeb. Ometi mindi peale päevakäskude kättesaamist rõõmsal meelel oma valitud jahipaikadesse laiali.
Ei läinudki kaua kuni päike võimust võtma asus ja udulaamade laialiajamise tööd tegema hakkas.
Foto: Neeme Õige
Kirjeldame natuke ka päeva kulgu. Kui hirvelehmade ja -vasikate tabamiseks oli vaja head silmanägemist ja jahipaikade tundmist, siis hirvepullide maskuliinsed möirged annavad nende asupaikadest juba kaugelt märku. Tuulevaiksel hommikul on neid hääli kuulda lausa kilomeetrite taha. Kogenud jahimees teeb juba looma hääletämbri järgi kindlaks, kas looduse ürgset kutset edastab tõsine isane, kelle pead võiks ka kaunis jahitrofee ehtida. Või ärgitab ennast tähtsaks tegema mõni noor algaja pulgakandja, kelle hääl meenutab rohkem vana jäära määgimist. Sellised häälitsevad vaid korra-paar, sest eksisteerib tõsine oht mõnelt vanalt metsavalitsejalt eluterve õppetund saada. Aga eks üritama peab, sest kust see kogemus ikka tuleb.
Sellise tegija otsa sattus järjekordselt meie jahikülaline Joel Potman, kes omab kohe tõsist oskust trofeepulli ülesleidmiseks. Mainimist väärib siinjuures veel asjaolu, et mehel on pildil oleva trofee analooge meie maadelt eelmisel hooajal kütituna kodus seinal juba kaks paari. Nojah, ega kaks kolmandata jäägi, kinnitab ka vanasõna.
Foto: Arne Saagpakk
Sarvituid isendeid leidus aga mitmes paigas. Oma elu esimese hirvesaagi tegi meie tubli naiskütt Jaanika Kinks. Kuid kui juba koos jahile tuldi, ei siis saanud ju elukaaslane Riivo Nael jätta saaki tegemata. Igatahes on selles peres soolise võrdõiguslikkusega asjad korras.
Eks nad vastastikku oma pildidki tegid.
Läheduses oleksid fotograafi vajanud ka Neeme Sinimeri, kelle saagiks langes hirvelehm ja Priit Kuus, kes jõudis tabada nii lehma kui pulli. Mõlemad nad jäid koos saagiga pildile panemata, ometi ei vähene sellest tulblidele küttidele langev au.
Õige jahimees ei keskendu looduses viibides ainult saagile, vaid jälgib ümbrust ja kui midagi huvitavat leidub, saab ka see jäädvustatud. Pildil olev nugis tundus metsas viibivast jahimehest üsna häiritud olevat ja püüdis teda omas keeles nahutades eemale peletada.
Foto: Neeme Õige
Kahe saakloomaga sai hakkama ka jahikülaline Alwin Sperling. Millegipärast on jätkuvalt nii, et oma külaliste vastu tunneme erilist lahkust.
Foto: Arne Saagpakk
Ei jäänud kaks pulligi kolmandata ja päeva lõpetas Timo Jõeäär. Siiski vajas ta veidike abi ning asja aitasid lõpule viia Madis Mets koos Smookyga.
Foto: Madis Mets.
Üheksa saaklooma on hiilimisjahi kohta üsna auväärne töö. Need, kellel ühel või teisel põhjusel pauku teha ei õnnestunud, said kasulikud olla saakloomi metsast välja tirides või kütte esmatöötlusel abistades. Aga jahirõõmu jätkus kõigile piisavalt. Selline siis oli meie madisepäeva jaht, mida juhtis Madis Mets.
Hooaja viimaseks ühiseks hiilimisjahiks enne ajujahtide algust koguneme Jahilossi 28. septembril kell 5.45. Selle päeva jahti juhib KRISTEL HANI.
KOHTUME JAHIL!
