14.10.24

Priit päästis päeva.

Mingil viisil oli justkui õhust tunda, et seekord viibib Diana kusagil mujal kui jahimaadel. Oli ta siis rallihuvilisena Undvas raja ääres või tervitas värsket EOK presidenti, kes seda teab. Igatahes abi Kärla jahimeeste tegemistele eriliselt tunda ei olnud.

Seda oli näha ka kohale saabunud suhteliselt väikesest küttide seltskonnast. Vaid ajama tulnute rivi seisis otsusekindlalt oodates korraldust, millisesse padrikusse tormata.

Jahipukile kulub katus ikka ära. Eriti siis kui taevas sinakashalliks tõmbub.


Niinimetatud sigadusi oli näha mitmes paigas. Kuid nagu ikka, ega nende toimepanijad ennast eriti avalikkuses näidata taha.

Millegipärast ei jäta kärbsekad jahimehi rahule. Ilmselt mõjub eelmises loos kirjapandu.

Ei olegi enam meeles, mitmes aju see käsil oli kui käis korraga kaks ilusa popsuga lasku. Eemalseisjatele annab see märku, et mingid tabamused toime pandi. Aga kes, kus või mis, see selgub veidike hiljem. Lootus igatahes oli juba jahiliste põue tekkinud.

Nojaa, kes see muu ikka kui Priit Kuus! Pildile sai ta küll koos sarvikuga, kuid mõni meeter eemal lebas ka hirvelehm. On väga oluline, et õigesse kohta sätitakse õige kütt.

No võttis ikka läbi küll. Pildil ajajate hingetõmbe hetk.

Sellisena see jahipäev kirja saigi. Aga õhtupoole tuli teade, et Saaremaa ralli on kinni pannud meie oma saarlastest kihutajad, see tegi kohe tuju paremaks. Samas on jahimees alati rahul, olgu saak see, mis parajasti on. Kirumise ja rahulolematusega niikuinii kuhugi ei jõua. 

Üritus sai aga jätku pühapäeval, mil kogunejad jaotasid iseendale eelmisest nädalavahetusest jahekambrisse laagerdama jäetud põdrarümpasid. Sealt sai iga osaleja paraja praetüki ja ülejäänu käis läbi hakklihamasina. Pisku küll, aga midagi sai iga tegija endaga koju kaasa.

Töömesilased jahijuhataja korraldusi ootamas.

Fileerijad alustasid kärmelt, ent ettevaatlikult. Oluline töö, kuid alati on võimalus saada üliteravate jahinugade poolt näpule mõni kibe kriim.

Hakkmeistri tegevus on pisut spetsiifilisem, ikkagi töö masinaga.

Kolmandat liiki amet oli kastide tassimine kahe tööka seltskonna vahel. Hetkel kohvipaus.

Ärgu hea huviline arvaku, et kõik lihakehast saadu jahimeeste perede lauale jõuab. Alloleval pildil on näha, kuidas kolmanda sordi kraam läheb kõige lõpuks masinasse, et teha koerarõõmu. Ehk siis materjal, mis läheb meie väga suurte abiliste ehk jahikoerte turgutamiseks. Väljanägemiselt aga ei erinenud masinast läbi käinud kraam mitte millegi poolest inimtoiduks mõeldust. 

Tööpäeva lõpetas kogu maja hõlmav puhastusteenindus. Maha peab jääma puhtusest särav ja steriilne keskkond. Et ühelgi hapubakteril halba mõtet pähe tulla ei saaks.


Selline nädalavahetus meil oli. Enne lahku minekut oli veel hea tunda seda tunnet, et kui tore on ikka üks tõeline sõber, kellele alati toetuda saab.
Pilte blogile saatsid Kristel Hani, Toivo Vaik ja Priit Kuus

Aga kohe algavad mõtted eelseisva jahi suhtes, mis toimub 19.oktoobril kogunemisega kell 9. Selle päeva jahti juhib Priit Kuus. Jahtimiseks on kõik metssead, hirved ja põdrad varasemalt kokku lepitud reeglite alusel. Kellel meelest läinud, kerigu tagasi eelmiste lugude juurde.

Varahommikune hiilimisjaht lubatud, kuid eelnevalt tuleb oma osalus registreerida jahijuhataja juures. Temalt saab kaasa ka manitsussõnad ja vajaliku informatsiooni.

NÄEME SEL HOMMIKUL JAHILOSSIS!

7.10.24

Esimene ajujaht andis kobeda saagi.

Nädal, mis jäi viimase ühishiilimise ja esimese ajujahi vahele mahutas ära ka muid jahiga seonduvaid sündmusi. Näiteks võib tuua Saarte Jahimeeste Seltsi iga-aastase suurürituse, kus tunnustatakse jahinduses enam silma paistnud inimesi. Kärla omade hulgast said aumärgid Kristel Hani ja Arne Saagpakk. Sellega, mis seal kokkusaamisel toimus, saab huviline tutvust teha SJS kodulehel klikkides   https://sjs.ee/aumarkide-saajad-2024/ 

Selle toreda pildiga, mis sai kopeeritud Saarte Jahimeeste Seltsi kodulehelt, tervitame kõiki tegusaid kütte nii meilt kui mujalt.

5. oktoobri ajujahile oli kogunenud 47 hakkamist täis kütti ja ajajat. Õuest kostis jahikoerte kilkamist, ometi oli saabunud aeg, mil neil lubatakse valimatult jahimaadel möllata. Majja sisenedes oli kuulda, et jahekamber sumises, järelikult oli sealgi juba ühte-teist sees. Kahe nädalavahetuse vahelisel ajal olid Neeme Õige ja Priit Kuus teinud endale saagiks hirved ja Riivo Nael metskitse.

Kohe laekus ka esimene saakloom, mis hommikusest hiilimisest saadud. Nagu ikka, algas päev jahikülalise tehtud jahisaagiga.



Pekka Martikkainen oskas meie metsadest endale piiktrofee välja otsida.

Foto: Toivo Vaik



Ive Mägi muretses selle üle, kas ta suudab ajus olles keevaverelist Apollot ikka ohjata.

Esimesest ajust langes esimene põdrapull. Ja nagu ikka, külalislahked Kärla jahimehed andsid looma küttimiseks ette külalisele.

Alar September oli mees, kes sattus ühele liinile põdrapulliga.

Kus häda kõige suurem, seal Niva kõige lähem. Köis kaela ja saak metsast välja!
Fotod: Toivo Vaik

Kerli Mägi sai oma kuulekate abilistega hästi läbi ja kahjuks jäi välja selgitamata asjaolu, kui mitme saaklooma tegemises see trio osaline oli.
Foto: Kristel Hani

Järgmist saaki prõmmisid teine teiselt poolt Tiit Kuus ja Tiit Mägi. Saak kahepeale, teine mees oli pildi tegemise ajaks juba kuhugi kadunud.
Foto: Priit Kuus

Ehki Aarne Mesila annab iga kord peale lasu sooritamist raadio kaudu kaaslastele teada, et vist läks mööda, siis oli ka sellel korra saak tehtud.
Foto: Taivo Villak

Enam ammu pole vaja tõestada, et naised on jahimaadel sama tublid kui mehedki. Hirvelehma küttis Kristel Hani.
Foto: Neeme Õige

Veel tegid saaki Tiit Kuus, kes küttis põdralehma, hirvega said maha Erich Suurpere ja Jürgen Tamm. Mis põhjusel küttidest ja nende saagist pilte ei laekunud, pole blogile teada.

Kõigile on tuttav asjaolu, et jahipäeval ei saa enam kuidagi prisket saaki tervitada ja sarvede liikusid teha nagu vanadel helgetel aegadel. Seetõttu on mõttekoht siin, et kuidas saaks mingil meetodil kasutada vanade siberlaste abinõud kärbseseene kaasamiseks. Jook jäi küll valmistamata ja uhke seen metsa kasvama, sest keegi ei osanud sellega midagi peale hakata. Teada on vaid see, et seenejoogi tuvastamiseks vastavatel instantsidel riistvara puudub.

Nii see uhke kübar lagendikule ilutsema jäigi...
Foto: Arne Saagpakk

Kuid põdramaksa praadimiseks ja manustamiseks pole olemas mitte mingisuguseid piiranguid ja seda päeva lõpetamisel ka tehti. Oma tippkvalifikatsiooni sellel alal tõestas taaskord väsimatu Madis Mets.
Foto Kristel Hani

Juhatuse liikme Sven Mägi ülesandeks on muude hulgas ka küttimislubade väljastamine ja sellealase aruandluse esitamine. Tema saadetu põhjal teame, et 7. oktoobri seisuga on meil suurulukitest kütitud 2 põtra, 64 hirve, 45 metkitse ja 63 metssiga. Algus on hea, aga eks me näe, kuidas edasi.

Järgmiseks ajujahiks koguneme 12. oktoobril kell 9. Jahijuhataja on Arne Saagpakk. Lubatud on varahommikune hiilimisjaht, mis tuleb eelnevalt jahijuhatajaga kooskõlastada. Kütitavad ulukid on samad, mis eelmiselgi korral.

KOHTUME JAHIL!