Teada on, et jahimehe jaoks ei ole halba ilma olemas. Kui kellelgi on midagi nihu, siis on tal hetkel vale varustus. Aga vaatamata asjaolule, et keegi ei nurisenud, oli tuult üle keskmise, mis ei teinud muud negatiivset kui seda, et ei kuulnud hästi koerte haukumist ega nende tagaaetud ulukite kütiliinile lähenemist. Samas ei saa ju koguaeg ka pilku nutikal hoida, et koerte asukohaga kursis olla. Sai kuuldud ja nähtud tuules puude murdumist, okste ja puuharude kukkumisest rääkimata.
Rivis ja ootel. Nii omad kui külalised.
Väike, aga tragi. Nii need uued jahimeeste põlvkonnad kasvavad. Isa ja poeg Margus ja Hannes Tukk.
Mis lisas omakorda raskust oli see, et selle hooaja küttimisega on jõutud niikaugele, et laskmisel tuleb teha valikuid. Seda just hirvede osas, kus soolisus-vanuseline küttimine vajab veidi timmimist. Seetõttu saadi hommikul jahijuhatajalt korraldus, et küttimisele ei kuulu hirvelehmad ja hea väljanägemisega noorpullid. Hirvede osas oli soovitus järelkasvu küttimisele. Ka põdravasikad vajasid laskmist, teisi lasta ei lubatud. Kuna metsa oli saata paras hulk töökaid jahikoeri, siis keskenduti neil päevil metssigadele, keda võis küttida valimatult. Ajudeks olid valitud suured metsamassiivid, mida tavalise ajamisega oli suhteliselt raske kinni võtta. Aga nii see töö käima pandi, ehki algus tugevat päeva ei tõotanud. Nagu ikka, langes esimese metssea küttimise au jahikülalisele. Selle tööga sai hakkama Hannes Viiber. Nii see esimene pool päevast läks.
Lõunaks koguneti iidse Lihulinna maalinnuse kõrvale kunagise Vessiku talu õuele.
Vanemad jahimehed nostalgitsevad. Juba aastakümneid pole olnud võimalust seista nii vägevas järjekorras kui linnuse kõrvale pandud ajutise supiköögi sabas.
Jahimehe auto peab täitma ära kõik kõrvalvajadused, mis jahikäigul tekkida võivad. Olla ka näiteks söögilaud kui selle järele vajadus tekib.
Jahijuhataja Arne leidis söömise kõrvalt ka võimaluse nõu pidada Kaljo ja Bertiga. Ikka selleks, et päev selle ainsa seapõssa küttimisega ei lõpeks.
Rene tegi kolm metssiga saagiks Cooperi abiga. Tubli koer teab, kelle ette uluk ajada.
Nii võetigi ette uus jahipaik Karujärve lähedal, kus meeldib elada nii hirvedel kui metssigadel. Asi vääris küünlaid igatahes, sest sealt tuli üsna keskmine päevasaak. Toome ära siinkohal kõikide tublide küttide nimed ja kiidame ühtlasi ka meie tublisid jahikoeri.
Põdravasika küttis Erich Suurpere. Metssea tegid saagiks Asser Soomets ja Neeme Õige. Sobivad hirved küttisid ära Sergei Batško ja Pekka Martikkainen.
Neeme: Oli teine nii pisike, et algul nägin seda, kuidas vaid rohi kippus, mis tuules niigi juba võbeles. Õnneks jooksis ta mulle otse ette sinna, kus rohi madalam.
Pekka sai pisut koduse jahi tunnet tunda, sest tema kütitud hirve sarved meenutasid natuke meie hirve sugulast põhjapõtra.
Aeg oli sellega sealmail, et tuli ära teha saagile metsatoimingud ja see kokku korjata. Veel enne päris hämaraks muutumist sai teha jahi lõpprivistuse. Hommikul lepiti kokku, et kes tabab kõige pikemate sarvedega hivepulli, saab kaela medali koos Jahikuninga tiitliga. Kuna konkurents puudus, sai selle au osaliseks Pekka Martikkainen.
Kui laupäeva hommikul oli rivis 41 jahimeest, siis pühapäevaks oli seltskond kahanenud 27-le. Aga nagu ikka, määrab päris palju ära jahiõnn ja õigete paikade valik. Nii möödus teine päev veelgi hoogsamalt. Saagiks langes tervelt 9 metssiga ja hirvevasikas. Seega oli päevade eesmärk, pöörata peatähelepanu metssigade küttimisele, täiega täppi läinud. Metsseakütid olid Rene Järvmägi (3), Erich Suurpere (2), Pekka Martikkainen (2), Priit Kuus (1) ja Ain Rüütel (1). Hirvevasika küttis Jaanus Vaaderpass. Kokku saadi kahepäevasel maratonil tuule ja tormi kiuste saagiks 12 metssiga, 3 hirve ja põdravasikas. Taas tahaks öelda, et pole paha!
Laseme nüüd veidi kõnelda ka mõnedel piltidel, mis blogile saabunud on.
Hea kui abivalmis sõber lähedal on. Selliseid mehi pole meie kandis varem nähtud. Joel on nii kõva mees, et tassib metssea turjal välja.
Jaanus leidis, et toru ette on jooksnud õige loom. Korraldus täidetud ja saak maas.
Pekka kaks viimast selle päeva saaki tulid Tarmo koeraTõru abiga. Aga ka laskja ise näitas taset.
Noh, jahipäev möödas, töö tehtud ja nüüd võiks pisut amüseerida.
Lõpuks saab ära kiidetud kõik jahilised vägeva nädalavahetuse eest! Aitäh, Arne, suurepärase jahi juhatamise eest, tänud kõigile täpse käega küttidele. Ka tublidele koertele ja neile küttidele, kes suutsid sõrme sirgeks jätta kui ette ilmus uluk, kelle alles jätmises me kokku leppisime. Aitäh supikeetjale ja kõigile, kes päeva tegemistel abiks olid ning õhtul jahimajas aktiivselt töötasid, et rohke saak jahekambrisse saaks ja ruumid puhtaks.
Veel on sobiv ära märkida, et 152 pealisest hirve kohustusest on täidetud 99. Seega järgmine langev hirv kannab numbrit 100. 8-st põdrast on käes 7, metssigade 137 kohustusest on maas 95. On veel, kuhu püüelda.
Selle päeva pilte tegid Kristel Hani, Maria Kristiina Lõoke, Aarne Mesila, Tarmo Sokolov, Arne Saagpakk, Rene Järvmägi ja Neeme Õige. Tänud teilegi!
Järgmine ühisjaht toimub 23. novembril kogunemisega kell 9. Selle päeva jahti juhib Aarne Mesila. Kokkuleppel juhatajaga lubatud varahommikune hiilimine-varitsemine. Lasta võib kõiki hirvi, pulle meie reeglite järgi. Samuti võib anda tuld kõigile metssigadele.
PÕDTRA HIILIMISEL EI KÜTI!
KOHTUME JAHIL!
