Jaanuari lõpp tõi rahulolu majja.

Rahulolu selles mõttes, et jahihooaja töö on tehtud. Kui muude ulukitega on varem lõpetatud, siis eelmine nädalavahetus tõi metssigade küttimiskohustuse täitmise selliselt, et terve kimp põssasid sai ülegi lastud. Sama lugu on ka hirvedega, vaid neli pulli on veel puudu. Isegi kui neid keegi enam ei taba, mahub puudujääk ilusasti lubatu piiresse, sest meie kohustuse järgi võib isegi rohkem puudu jääda. Aega lisa teha on kuni 15.veebruarini. Kui leidub veel neid, keda jahiväsimus päris ära võtnud pole, siis andku aga tuld nii hirvedele kui sigadele. 

Aga nüüd jaanuari viimasest nädalalõpust, mil maha võeti 9 kärssnina ja 5 hirve.

Hirvekütid olid Arne Saagpakk, Jürgen Tamm, Bert Lepik, Jaanus Vaaderpass, Priit Kuus ja Tiit Kuus. Metssigadele said pihta Arne Saagpakk (2), Rain Mesila, Janis Niit, Madis Mets (3), Henri Viskus ja Tanel Martson. Kui keegi hakkab arvutama, siis olgu öeldud, et hirvede hulgas on ka neid, kes said tuld kahest torust. Teeme siinkohal väikese ülevaate neist küttidest, kelle tabamuse pildid blogisse jõudnud olid. 

Tarmo ja Pasi kuulavad jahijuhataja selgitusi. Mehed rassivad koertega metsas mõlemal  jahipäeval.

Avapauguga alustas laupäeva hommikul hirve pihta Arne, hiljem tuli veel kaks sigudikku.

Ka jahikülalised Roman ja Asser tundsid erilisest Saaremaa jaanuarist rõõmu jagades vahepauside ajal metsatarkusi nooremale põlvkonnale.

Kui pika veenmise peale olime Tiidu pildi tegemiseks saagikoorma juurde saanud, siis Priit oli juba järgmisele ajukohale mõtlemisega ametis.

Igas looduses viibitud päevas, olgu tegemist jahipidamise või niisama jalutamisega, leidub alati midagi huvitavat. Kristel sai pildile nii jaanuarikuu sinilille kui talvepuhkuselt pererahvast tagasiootava linnupesa.

Üksteise järel kärgatas kaks pauku. Tulemuse tegid Rain ja Janis. Mehed, kes juba tühja ei pauguta.

Kuna saagi kokkukorjamise ja metsastöötlemise juures on palju sagimist, siis jäävad ka pildistamised unarusse. Madise ja Henri saime kätte alles siis kui saak juba jahimaja juurde jõudnud oli.

Hirvekütte püüdis blogi veel jahekambri ukse vahel ja Bert siin pildile saigi. Jürgen aga jätkas kaamera eest põgenemist, siiski tabasime pildile tema hirvekütiliku naeratuse.

Aegajalt on meil saagirohkemate päevade järel kombeks valida jahikuningas ja teda autasustada vastava medaliga. Tavaliselt saab tiitli enim saaki teinud või kõige suuremate sarvede omanikuks saanud kütt. Autasu annab tavaliselt üle jahijuhataja. Aga seekord juhtus nii, et suurima saagi tegija oli jahijuhataja ise. Selle tõttu otsiti jahiseltskonnast välja kõige hallimate juustega vanamees, kes kuningale medali kaela riputaks.

Seekordne jahikuningas on Arne Saagpakk.

Mehe tunnustuseks on veel ka asjaolu, et tema juhitud jahid on alati kõrgtasemel. Kuna meil käib jahikülalisi koos koertega igast maailmanurgast, siis on aegajalt raadioeetrist kuulda ka inglise, saksa või soome keelt. Kõigi nende juhendamisega mistahes metsapadrikus saab Arne ilusasti hakkama ja nagu seekord juhtus, jõudis ta veel ka mitu saaklooma võtta. Blogi poolt tänud ja õnnitlused muidugi!

 Rohke saagi tõttu võtab vajalike dokumentide vormistamine parasjagu aega. Metsas sigadelt võetud vereproovid tuleb varustada vastavate dokumentidega. Lisaks vajalikud aktid loomade töötlejale üleandmiseks. Kokku tuli sel õhtul vormistada 23 erinevat paberit, et asjad korras oleks. Arne ja Toivo lasid neljal käel veel ka siis kui enamus jahiseltskonnast juba kodus oli.

Selle päeva pildid tegid Asser Soomets, Kristel Hani ja Toivo Vaik.

Aga jahihooaeg veel kestab. Kel huvi, võib jätkuvalt seda tööd ühiselt teha. Kavas on koguneda jahilossi 1.veebruaril kell 9.

KOHTUME JAHIL!