Kaunis laupäeva hommik oli jahiks inspiratsiooni andev. Jahilossi juurde kogunes meie tavapärane seltskond, kuid millegipärast mindi tuppa vaid registreerimisnumbrit saama ja siis kohe õue tagasi. Justkui ei ootakski ees tunde kestev looduses mässamine.
Hommik, mis ei jäta kedagi külmaks. Selja tagant tõusmas soojendama hakkav talvepäike.
Pikka juttu ei peetud, arutati läbi vaid võimalikud ajamiste variandid ja otsustati alustada aleviku kõrvalt tankla ja jõe vaheliselt alalt. Vahepealne lumine aeg reetis ära asjaolu, et öösiti jalutavad hirved lausa aleviku serval majade vahelisel alal.
Ei läinudki pikalt kui ajust jooksis välja väikese vahemaaga kaks hirvepulli. Raadiojaamast kostis hinnang, et kütitav on neist teine. Samas nähti ka ilusat noorlooma, mille suhtes tuli hoiatus tema küttimisest hoiduda.
Ei vedanud sel loomal. Meie keeles äbarike sarvedega pullihakatis jooksis täpse käega küttide suunas. Tabamuse tegid Janis Niit ja Peep Kuus.
Sobiva noorpulli küttis Andero Saimre. Siis veel ei teatud, et see saak osutus temale vaid käeharjutuseks. Mida siinkohal mõeldakse, selgub pisut hiljem.
Pullitegemine jätkus täie hooga. Järgmisest ajust noppis endale saunalina riputamiseks sobiva varna Ragnar Kane.
Et päev väga üksluiseks ei jääks, lõpetas pullitegemise Tiit Kuus, kes pani sellele jahile punkti lehmiku küttimisega.
Sellega oli laupäev oma saagid teinud. Päris priske tulemus suhteliselt tagasihoidlikku osalejate arvule mõeldes. Mis peamine, kõik tabamused olid täpsed, ühtki saaklooma ei pidanud haavatuna koertega jälitama. Kiitus kõigile tabamuse teinud küttidele!
Jahimajas olles tekkis mõte, et mis oleks kui teeks pühapäeval veel. Jahilised olid väge täis, sest ilmajumal lubas soodsa olustikuga jätkamist. Veidi hiljem ütles luure, et Saaremaal möllavad kusagil ka meie sagedased koeramehed-külalised, kes oleksid samuti meie jahipäevast huvitatud. Sellega oli asi otsustatud!
Neid, kes meil jahipidamisest huvitatud olid, jagus. Hommikuste rituaalide juures oli mõnus taas muljeid jagada, et kuidas kellelgi läinud on.
Pisut rahulolematust esitas blogi suhtes Hannes Viiber. Mees ei nõustunud sellega, et eelmises loos nimetasime teda jahimeheks, kes mitte kunagi ei valeta. Kogu eelmine nädal olevat ta saanud üle Eesti tuttavatelt jahimeestelt telefonikõnesid küsimusega, et mis sinuga küll juhtunud on? Aga selle ebakõla suutsime siiski ära klaarida ja jahipäev võis alata.
Nüüd siis on aeg ära selgitada eelpool olev. Eelmisel päeval käeharjutuse teinud Andero Saimre sooritas tõelise jahimehe teo ja võttis metsast endale üsna arvestatava trofee.
Peagi kõlas järgmine lask ja saagi tegi külaline Taavi Sink. Igati õige valik, mõlemapoolset kahvlit kandev tõurikkuja oli metsast eemaldatud.
Et saak ära tuua, tuli ette võtta mäkketõus.
Sellega oli ka teisest jahipäevast oma osa võetud. Siia lõppu aga sobiks panna Kristeli kirjeldus sellest, mis hirvejahil juhtuda võib. Kes tahab, pidagu seda lihtsalt jahimehejutuks kui soovib.
Raadiojaamast kuulsin, et otse minu suunas jookseb lastav hirv, koer järgi. Oli see vast aga kohtumine, senini silme ees suur ähkiv nägu ja pikad kõrvad. Eelnevalt olin juba püssi valmis pannud, süda tuksus pisut kiiremini, aga see, mis tuli, pole üheski jahiõpetuses kirjas. Kuuse alt tuiskas ta välja pilguga - rada vabaks - ja jooksis mulle otse kümnesse, ei jõudnud mõeldagi, kummalt poolt ta minust möödub. Suutsin siis instinktide abil eest põigata, ta läks vaid sentimeetrite kauguselt. Igaljuhul oli minu tasakaal kadunud ja kui end uuesti püsti sain, oli näha vaid võssa kaduv pepu. Sinna ju ometi ei lase ja nii ta nüüd metsas edasi toimetabki. Minul kahju ei ole, et saak tegemata jäi. Ülitore seik, millest aegade jooksul üha mõnusam jahijutt saab.
Siia lõpetuseks veel üks pilt. Sellele junnile pani Andre Pildre nimeks KASEKÄBI.
Pildistasid Timo Jõeäär, Rain Mesila, Henri Viskus, Kristel Hani, Arne Saagpakk, Priit Kuus ja Toivo Vaik.
Olav Etverk andis teada, et meil on küttimise kohustus täidetud põdra ja metskitse osas. Põdra hooaeg lõppes juba detsembri keskel. Kuna mõlema uluki arvukus on langenud, siis me ei küti üle normi ka metskitse. Metssigu on vaja maha võtta veel 2 ja punahirve 13. Selline seis siis praegu.
Uueks jahiks kohtume 25. ja 26. jaanuaril toimuval kahepäevasel jahimaratonil. Kõik head jahikülalised on registreerunud osalema. Mõlemal hommikul kell 9.
KOHTUME JAHIL!
